Raamatu ülevaade on struktureeritud plaan, mille autor töötab välja enne raamatu kirjutamist. See ülevaade sisaldab raamatus esinevate peatükkide, süžeeliinide, tegelaste ja olulisemate sündmuste kirjeldust. Konspekt aitab autoril korrastada oma mõtteid, arendada süžeed ning tagada, et lugu areneks loogiliselt ja sidusalt.

Miks peaksin looma raamatukonspekti?

Olenemata sellest, millist tüüpi raamatu konspekti valite, on enne kirjutamist planeerimisel palju eeliseid. Plaani koostamine aitab teil eesmärke määratleda, keskenduda ja käsikirja kiiremini lõpetada. Te ei pea kulutama tohutult aega ülevaadete tegemisele, kuid mõningane (enamasti valutu!) ettevalmistus enne kirjutamist kulub hästi, kuna te ei hakka tühja surmaekraani vahtides oma rattaid keerutama.

Kui alustate konspektiga, loote alateadlikult seoseid ja mõtlete oma mustandile isegi siis, kui te aktiivselt ei kirjuta. Vaimne kirjutamine duši all on üks joonistamise eeliseid, sest see sunnib teie mõtted teie meeltesse. Hoidke paberit ja pastapliiatseid kindlasti laiali, et saaksite jäädvustada oma suurepäraseid ideid, kui need esile kerkivad, selle asemel et lasta neil ideedel kaduda.

Kui teil on kirjutamisplaan raamatud Üldiselt oskate kirjutama istudes paremini need mõtted paberile panna ja peatükke koostada. See tähendab, et teie valmis raamat valmib lühema ajaga!

 

5 viisi mitteilukirjandusliku raamatu visandamiseks

kõige mitteilukirjanduslikud autorid peavad diagramme kasulikuks oma raamatute olemuse tõttu. Tavaliselt nõuab mitteilukirjanduse kirjutamine uurimistööd ja allikatele viitamist (kuigi paljud romaanid nõuavad oma uurimistööd!)

Konspekt aitab teil oma uurimistööd korraldada nii, et see ei muutuks üle jõu käivaks, ja aitab teil luua valmis raamatu jaoks parima struktuuri.

1. Mõttekaart + raamatu ülevaade

Mõttekaardistamise meetod eeldab, et peate oma raamatu teema põhjal looma ajuprügi. Kirjutage oma teema paberilehe keskele, seejärel kasutage jooni ja sõnu, et joonistada võimalikult palju seoseid. Sellel ei pea algusest peale mõtet olema – eesmärk on vabalt mõelda, et kõik ideed peast välja saada ja lehele jõuda.

Hakkad märkama seoseid erinevate teabekategooriate vahel. Nii on lihtsam avastada asjakohaseid "raamatuväärtuslikke" ideid. Seejärel saate need ideed oma mõttekaardilt eraldada ja ühendada need ühtseks raamatukonspektiks. Samuti soovitame luua mõttekaardi iga lähtekaardilt valitud peatüki jaoks. See aitab teil kogu raamatu peatükkideks korraldada. Lõbus ja nii lihtne – me ütlesime teile, et see on (enamasti) valutu!

2. Raamatu ülevaade peatükkide kaupa

Peatükiraamatu ülevaade on lihtsa raamatukonspekti täiustatud versioon. Alustamiseks looge esmalt täielik peatükkide loend. Kuna iga peatükk on loetletud pealkirjana, saate mustandi edenedes hiljem materjali lisada või peatükke ümber tõsta.

Loo igale peatükile tööpealkiri ja loetle need loogilises järjekorras. Seejärel täidate iga peatüki põhipunktid. Lõpuks lingite oma ressursid nii, nagu need igas peatükis kuvatakse, sealhulgas raamatud, intervjuud ja veebilingid.

3. Joonistage oma raamatu kontuur

Võib-olla on kirjaliku plaani idee piirav. See on okei – on veel üks võimalus, mis võib teie loomingulise poole jaoks meeldida.

Sellise raamatukontuuri loomiseks joonistage raamatu kontseptsioon käsitsi järjestikuses järjekorras. See võib olla nii lihtne või keeruline, kui soovite. Kasutage pliiatsit ja spiraalset märkmikku või viige see järgmisele tasemele, kasutades värvilist kandjat paberi suurus lõuendiga Teised leiavad rahulolu ideede visandamisest kuivade kustutamismarkeritega valgele tahvlile või vanaaegse kriidiga joonistamisega tahvlile.

4. Raamatu ülesehitus Scriveneri abil

Kui teile meeldib olla ülimalt organiseeritud, võib Scrivener kirjutustarkvara olla teie jaoks. Nende raamatustruktuuri loomise programm võimaldab teil oma uurimistööd üles laadida, korraldada seda teisaldades ja kaustadesse korraldades.

Programm nõuab üsna järsku õppimiskõverat, mis võib olla suur negatiivne külg, eriti kui kipute viivitama ja soovite tõesti oma raamatu kiiresti avaldada. Kuid mõned kirjanikud väidavad, et see on muutnud nende organisatsiooniprotsessi pikemate tükkide jaoks.

5. Kleebiste sein

Kleebiste sein

See on mõeldud loova mõtlemise jaoks ja veel üks meetod, mida me isekirjastuskoolis õpetame. Kõik, mida vajate, on tühi sein ja kleeppaberite kast. Kuhu iganes lähete, kandke seda endaga kaasas kleebiste märkmik ja joonistage oma raamat lennult. Kirjutage oma ideed ja inspiratsioon märkmetele alati, kui tuju tuleb.

Seejärel kinnita seinale sõnade, fragmentide, piltide ja fraasidega kleebised. Pärast nädala pikkust selle harjutuse tegemist korraldage need sõnad raamatu konspektiks. Voila – lihtne, tõhus, loominguline!

Raamatu ülevaade näeb välja selline:

1. Sissejuhatus või proloog

Sissejuhatus või proloog raamatus on esialgne osa, mille eesmärk on tutvustada lugejale lugu ja tekitada huvi teose vastu. Siin on mõned sissejuhatuse või proloogi peamised aspektid:

  • Raamatuplaan – eesmärk.

Sissejuhatus peaks määrama raamatu tooni ja atmosfääri. See võib olla salapärane, emotsionaalne, tegevusrohke või muul viisil kaasahaarav.

  • Maailma tundmaõppimine.

Sissejuhatus võib tutvustada lugejale maailma, milles sündmused toimuvad, ja ka selle maailma põhireegleid. See on eriti oluline fantaasia- või ulmeteoste puhul.

  • Raamatu ülevaade – süžee sissejuhatus.

Sageli sisaldab sissejuhatus konkreetset juhtumit või sündmust, mis paneb süžee käima. See võib olla salapärane juhtum, peategelase esimene kohtumine või midagi muud.

  • Intriig.

Sissejuhatus peaks tekitama lugejas huvi ja küsimusi. Et teda edasi lugeda, peab ta tahtma teada, mis edasi saab.

  • Raamatu ülevaade – teabe edastamine.

Sissejuhatust saab kasutada ka võtmeteabe andmiseks maailma, tegelaste või sündmuste kohta, mis on hiljem süžees olulised.

  • Atraktiivne stiil.

Oluline on, et sissejuhatus oleks kirjutatud atraktiivses stiilis, mis sobib raamat tervikuna. See võib olla kirjeldav, jutukas, lüüriline jne, olenevalt teose žanrist ja meeleolust.

  • Ettevalmistus põhiosa jaoks.

Sissejuhatus peaks lõppkokkuvõttes valmistama lugeja ette põhiliseks raamatu osad, hoiatades teda selle eest, mida oodata.

Proloog võib täita sarnaseid funktsioone, kuid seda kasutatakse sageli mõne võtmehetke või ajalootüki tutvustamiseks, mis toimus enne teose põhisündmusi. Oluline on, et sissejuhatus või proloog oleks atraktiivne ja pakuks lugejale kindlasti huvi.

2. Peatükid või jaotised.

Peatükid või jaotised on jaotised, milleks tekst on raamatus või muus dokumendis jagatud. Need aitavad materjali korrastada ja struktureerida, muutes selle lugejale kättesaadavamaks ja mugavamaks. Siin on mõned peatükkide või jaotiste põhiaspektid:

  • Struktuur. Peatükid või jaotised esindavad raamatu peamisi struktuurielemente. Neid võib nimetada numbriteks (1. peatükk, 2. peatükk ja nii edasi). Pealkirjad (sissejuhatus, 1. jagu, järeldus), märkide nimed või muud märksõnad, mis kajastavad iga jaotise sisu.
  • Funktsioon.  Peatükid või jaotised võimaldavad autoril korraldada teavet ja sündmusi. Igal peatükil või jaotisel võib olla oma eesmärk, eesmärk ja teema.
  • Üleminekud. Peatükid või lõigud pakuvad ka üleminekuid raamatu erinevate osade vahel. Need võivad toimida üleminekutena loo kaarte, ajaperioodide või perioodide vahel vaatenurgad tegelased.
  • Navigeerimine.  Peatükid või jaotised muudavad lugeja jaoks navigeerimise lihtsamaks. Need võimaldavad lugejal hõlpsasti leida raamatust konkreetseid punkte.

Raamatu ülevaade

  • Rõhud. Iga peatükk või jaotis võib esile tõsta teatud punkte, sündmusi või ideid, muutes need lugejale märgatavamaks.
  • Stiil ja meeleolu.  Peatükke või jaotisi saab kasutada raamatus erinevate stiilide ja meeleolude loomiseks. Näiteks võib üks peatükk olla kirjutatud tempokas ja dramaatilises stiilis, teine ​​aga rahulikum ja meditatiivsem.
  • Tempo kontroll.  Peatükkide või lõikude pikkust ja struktuuri muutes saab autor juhtida loo tempot ning luua süžee tippe ja pause.
  • Alapealkirjad. Grupid või jaotised võivad sisaldada alamrubriike, mis jagavad materjali veelgi väiksemateks osadeks, muutes selle mõistmise lihtsamaks.

Peatükid või lõigud on kirjandusliku struktuuri oluline element, mis aitab lugejal tekstis navigeerida ning muudab lugemiskogemuse rahuldavamaks ja huvitavamaks.

3. Tähemärgid

Kirjanduse ja ilukirjanduse tegelased on väljamõeldud või päris inimesed, loomad või olendid, kes on autori sõnadega süžee loomiseks ja arendamiseks ellu äratatud. Need on loo olulised elemendid ja neil võivad loos olla erinevad omadused, isiksuseomadused ja rollid. Siin on mõned tegelastega seotud põhiaspektid:

  • Füüsilised omadused. See on tegelase välimuse kirjeldus. Sealhulgas välimus, vanus, sugu, pikkus, juuste ja silmade värv ning muud füüsilised omadused.
  • Psühholoogilised omadused. Need aspektid kirjeldavad iseloomu, omadusi, iseloomu motivatsioon ja sisemised konfliktid. Need määravad, kuidas tegelane ümbritsevat maailma tajub ning milliseid tegusid ja otsuseid teeb.
  • Roll süžees. Igal tegelasel on süžees ainulaadne roll. See võib olla peategelane, antagonist, kõrvaltegelane, sõber, liitlane jne. Tegelase roll mõjutab seda, kuidas ta teistega suhtleb ja kuidas süžee areneb.
  • Dialoog ja märkused.  Tegelased suhtlevad omavahel ja lugejaga dialoogide ja ridade kaudu. See on viis nende isikupära, hoiakute, emotsioonide ja arvamuste edastamiseks.

Raamatu ülevaade -

  • Iseloomu areng. Sageli läbivad tegelased loo jooksul muutusi ja arengut. See võib olla sisemine isiklik areng, suhete muutmine või uute oskuste omandamine.
  • Arhetüübid. Mõned tegelased võivad esindada kirjanduslikke arhetüüpe, nagu päästja kangelane, kaabakas, tark vanamees ja teised.
  • Sümbolism. Tegelased võivad sümboliseerida teatud ideid, väärtusi või kujundeid. Neid saab kasutada sügavate tähenduste ja teemade edasiandmiseks.
  • Tegelastevahelised suhted. Süžees mängivad sageli olulist rolli tegelaste omavaheline suhtlus. Suhted võivad olla sõbralikud, romantilised, vaenulikud jne.
  • Nimi ja hüüdnimi. Tegelase nimel võib olla oluline tähendus või see võib midagi sümboliseerida. Tegelast võib iseloomustada ka hüüdnimi või hüüdnimi.

Tegelased on kirjandusteoste oluline osa, sest nad annavad loole elu ja aitavad lugejatel sündmustele kaasa tunda ja mõista. Hästi arenenud tegelased muudavad kirjutamise köitvamaks ja huvitavamaks.

4. Sündmused. Raamatu ülevaade

Sündmused kirjanduses ja ilukirjanduses on süžees aset leidvad võtmehetked, mis annavad edasi tegevust, süžee arengut ja tegelastevahelist suhtlust. Sündmustel on oluline roll lugejates pingete, intriigide ja emotsioonide tekitamisel.

Siin on mõned kirjanduses toimuvate sündmustega seotud aspektid:

  • Välised üritused:

Need on tegelaste välised sündmused, nagu loodusõnnetused, sõjad, reisimine, kriminaalsed intriigid jne. Need võivad olla süžee arendamise taustaks.

  • Raamatu plaan. Sisemised sündmused:

Need on sündmused, mis juhtuvad tegelaste sees, nagu sisemised konfliktid, mõtted, otsused ja emotsionaalsed kogemused. Sisemised sündmused on olulised tegelaste arengu mõistmiseks.

  • Haripunkti sündmused:

Need sündmused kujutavad endast süžee pöördepunkte, mis viivad konflikti lahendamiseni. Kliimasündmused tekitavad sageli pingete ja draama kõrgpunkti.

  • Raamatu plaan. Tagasivaateid ja montaaže:

Autorid saavad kasutada meeldetuletatud sündmusi ja stseenimuutusi, et luua keeruline narratiivi struktuur ja paljastada teavet õigel ajal.

  • Juhuslikud sündmused:

Mõnikord võivad juhuslikud sündmused tuua süžeesse ootamatu pöörde, mis lisab teosele ettearvamatust ja huvi.

  • Raamatu plaan. Konfliktid:

Sündmused tulenevad sageli konfliktidest, nii sisemistest kui inimestevahelistest konfliktidest. Konfliktid võivad olla peamiseks süžee tõukejõuks.

  • Sümboolsed sündmused:

Mõnikord kasutatakse sündmusi teatud ideede või teemade sümboolseks esitamiseks tekstis.

  • Krundi arendus:

Sündmuste jada moodustab teose süžee. Erinevad sündmused on omavahel seotud ja viivad loo loogilise arengu ja lahenduseni.

Sündmused kirjanduses aitavad luua tempokas ja põneva loo, mis köidab lugejate tähelepanu ja hoiab nende huvi. Samuti aitavad need arendada tegelasi, tuvastada teemasid ja ideid ning edastada töö emotsioone ja atmosfääri.

5. Kulminatsioon

Haripunkt (või haripunkt) on ilukirjandusteose võtmepunkt, süžee kõrgeim pinge- ja draamapunkt. Haripunktis jõutakse tavaliselt tegelaste tegevusest ja otsustest lähtuva konfliktini ning algab süžee lahendamine.

Kulminatsiooni olulised omadused:

  • Pinge. Sel hetkel koguneb maksimaalne pinge ning lugeja või vaataja on elevil ja ärevuses. Kogu töö jooksul arenenud konflikt jõuab haripunkti.
  • Otsused ja teod. Sel hetkel teevad tegelased võtmeotsuseid ja tegutsevad, mis määravad sündmuste edasise käigu.
  • Krundi keerdkäik. Kulminatsioon võib tuua süžeesse ootamatu pöörde ja muuta sündmuste käiku.
  • Sisemised muutused. Sageli toimuvad haripunktis tegelastes sisemised muutused. Nad võivad langetada olulisi otsuseid, muuta oma uskumusi või vaadata üle oma väärtused.
  • Konflikti lõpetamine. Selle tulemusena viib haripunkt teose peamise konflikti lahendamiseni. See võib olla võit või lüüasaamine, meeleparandus või aktsepteerimine jne.
  • Emotsionaalne mõju. Tipphetk tekitab sageli lugejale või vaatajale tugeva emotsionaalse mõju. See võib põhjustada segatud rõõmu, leina, kergendust või pettumust.

Kulminatsioon on süžee struktuuris oluline punkt, mis muudab süžee huvitavamaks ja põnevamaks. See on punkt, mille poole kogu lugu tugineb ja jätab publikule sageli püsiva mulje.

6. Areng ja lahendamine

Areng ja lahendus on kirjanduse ja filmi süžee ja narratiivi struktuuri olulised aspektid. Need on seotud sellega, kuidas süžee areneb ning kuidas teose peamised sündmused ja konfliktid lahenevad.

  • Areng (jutustav sissejuhatus): süžee areng hõlmab kõiki sündmusi, tegevusi ja muutusi, mis toimuvad pärast loo algust. See on etapp, kus lugeja või vaataja saab rohkem teada tegelaste, komplikatsioonide ja konfliktide kohta. Areng võib hõlmata uute tegelaste tutvustamist, süžeepöördeid, suhete ja teemade arengut ning isegi tegelaste sisemisi muutusi. See toetub sissejuhatusele ning tekitab pinget, huvi ja intriigi, mis hoiab publiku tähelepanu.
  • Resolutsioon (järeldus): Lahendus on süžee lõpetamine ja selle suuremate konfliktide ja probleemide lahendamine. See on etapp, kus lugeja või vaataja saab teada, kuidas konfliktid lahenevad, mis juhtub tegelastega pärast kõiki sündmusi ja kuidas nende lugu lõpeb. Lahendus võib olla rõõmus või kurb ning see sõltub konflikti olemusest ja sellest, milliseid otsuseid tegelased tegid.

Areng ja lahendus on süžee olulised elemendid. Need aitavad luua terviklikku ja huvitavat lugu. Hästi planeeritud arendus- ja lahendusetapid võimaldavad lugejatel või vaatajatel teosega suhelda, kogeda tegelastega sündmusi ja saada rahulolu sellest, kuidas lugu lõpeb.

7. Järeldus

Kokkuvõte on teksti viimane osa, milles võetakse kokku tulemused, tehakse järeldused või avaldatakse lõplik mõte. Erinevates kontekstides ja tekstitüüpides võib järeldus täita erinevaid funktsioone.

Akadeemilistes või teaduslikes töödes. Raamatu ülevaade:

  • Järeldus võtab kokku uurimistöö tulemused, võtab kokku saadud tulemused ja järeldused.
  • Siin saab autor hüpoteesi kinnitada või ümber lükata. Selgitage oma uurimistöö tähtsust ja selle praktilisi rakendusi.
  • Järeldus annab sageli ka soovitusi tulevaste uuringute või praktiliste sammude jaoks.

Kirjanduslikud või kunstilised tekstid:

  • Järeldus toob süžeele suletuse ja vabastab pingetest, lahendades olulisi konflikte ja probleeme.
  • See on hetk, mil lugeja saab küsimustele vastused ja saab teada, kuidas tegelaste saatus lõpeb.
  • Järeldus võib olla kas rõõmus või kurb, olenevalt teose žanrist ja meeleolust.

Äri- või ametlikes dokumentides. Raamatu ülevaade:

  • Järeldus võib sisaldada eelneva teksti põhipunktide kokkuvõtmist ja otsuse või soovituse selget väljendamist.
  • Järeldus võib sisaldada ka tänuavaldust, kontaktteavet või soovitust järgmisteks sammudeks.

Kokkuvõte mängib teksti ülesehituses olulist rolli. See aitab lugejal või publikul mõista esitatava teabe või süžee olemust ja tähtsust.

 

Raamatu konspekt võib olla väga detailne või vabam, olenevalt autori eelistustest. See aitab säilitada teose struktuuri ja terviklikkust ning muudab kirjutamise lihtsamaks.

Reisikirjanik

Tegelaste taust

Väljamõeldud tegelane

Kurjategijate kirjutamine raamatusse. Täielik juhend

ABC