Põneviku alamžanrid on põnevusfilmide erinevad stiilid ja variatsioonid, millel on oma omadused ja elemendid. Olemasolevate põnevusžanrite tüüpide mõistmine on ülioluline, sest teie parim töö tuleb siis, kui töötate selle piires, mis teile meeldib.

10 thrilleri alamžanri.

Põnevusfilmi alamžanrid. Psühholoogiline.

Psühholoogiline põnevik on põneviku alamžanr, mis keskendub tegelaste ja süžee psühholoogilistele aspektidele. Sellistes filmides või raamatuid Sageli esineb intriige, pingelisi olukordi ja ootamatuid süžeepöördeid, mis on üles ehitatud tegelaste psühholoogilise seisundi, motivatsiooni ja sisemiste konfliktide ümber.

Psühholoogilise põneviku iseloomulikud jooned on järgmised:

Näited psühholoogilisest põnevusfilmide hulka kuuluvad sellised filmid nagu A Beautiful Mind, Seven, Psycho ja Black Swan, aga ka raamatud, nagu Jeanne Barry ja Gillian Flynni romaanid.

Krimipõnevik.

Krimipõnevik on põneviku alaliik, mis keskendub kuritegudele, kuritegude uurimisele, kurjategijate ja õiguskaitseorganite vastasseisudele ning kuritegeliku maailma kontekstis esilekerkivatele moraalsetele ja eetilistele dilemmadele. Krimipõnevikud sisaldavad sageli pingeelemente, draama, intriigi ja ootamatuid süžeepööre.

Põnevusfilmi alamžanrid. Krimipõneviku tunnused:

  • Intrigeeriv kriminaalne süžee: Krimipõneviku põhisüžee hõlmab sageli kuritegevust - mõrvadest ja röövimistest pettuste ja väljapressimiseni. See tekitab pingeid ja sunnib vaatajat või lugejat tähelepanu hoidma.
  • Uurimine: Krimipõneviku üks osa on kuritegude uurimine, millega võivad tegeleda korrakaitsjad, detektiivid või isegi ohtlikesse olukordadesse sattunud tavakodanikud.
  • Konfliktid ja vastasseis: Krimipõnevikud sisaldavad sageli pingelisi vastasseise kurjategijate ja õiguskaitseorganite või erinevate kuritegelike rühmituste vahel.
  • Psühholoogiline aspekt: Mõned krimipõnevikud keskenduvad kurjategijate psühholoogilisele portreele, nende motivatsioonile ja sisekonfliktidele.

Krimipõnevike näidete hulka kuuluvad sellised filmid nagu "Lambade vaikimine", "Sin City", "Sherlock Holmes", "True Detective" ning Edgar Allan Poe, Arthur Conan Doyle'i, James Ellroy ja Greg Ilesi romaanid.

Põnevusfilmi alamžanrid. Müstiline.

Müsteeriumipõnevik on põneviku alamžanr, mis ühendab endas müsteeriumi, paranormaalsete või üleloomulike sündmuste elemente pingelise süžee ja intrigeerivate dramaatiliste pööretega. Müsteeriumipõnevikud segavad tavaliselt reaalsust ja fantaasiat, luues salapärase atmosfääri ning sundides lugejat või vaatajat kõndima piiri ratsionaalse ja irratsionaalse vahel.

Müstilise põneviku tunnused:

  1. Üleloomulikud elemendid: Müsteeriumipõneviku põhijooned on üleloomulikud või paranormaalsed nähtused nagu kummitused, telekinees, telepaatia, needused või muud salapärased nähtused.
  2. Salapärased mõistatused ja vandenõud: Müsteeriumipõnevikud on tavaliselt üles ehitatud mõistatuste ja vandenõude lahendamisele, mis sageli hõlmavad iidseid müüte, religioosseid rituaale või müstilisi organisatsioone.
  3. Psühholoogiline stress: Sarnaselt teiste põnevike alamžanridega tekitavad müsteeriumipõnevikud sageli pinget psühholoogiliste trikkide, intrigeerivate süžeede ja ettearvamatute sündmuste pöörete kaudu.
  4. Saladuslik atmosfäär: Müsteeriumipõneviku oluline omadus on mõistatuse ja põnevuse atmosfääri loomine, mis paneb lugeja või vaataja pingesse ja elevil.

Müsteeriumipõnevike näideteks on sellised filmid nagu Kuues meel, Unetus, Kadunud, Vares ning Dan Browni, Stephen Kingi ja Dexter Palmeri romaanid.

Põnevuspõnevik.

Põnevuspõnevik (inglise keelest "suspense thriller") on põneviku alamžanr, mida iseloomustab pingelise atmosfääri loomine ja tugev põnevustunne, mis sunnib lugejat või vaatajat jääma põnevusse ja ootama süžee arengut. . Sellistes teostes on olulisteks elementideks sündmuste ettearvamatud pöörded, intrigeerivad mõistatused ja riskihetked.

Põnevusfilmi alamžanrid. Põnevuspõneviku omadused:

  1. Pinge tekitamine: Põnevuspõnevik on üles ehitatud pinge järkjärgulisele tõusule, mis hoiab vaataja või lugeja tähelepanu kogu teose vältel.
  2. Ettearvamatus: Põnevuspõneviku oluline aspekt on ootamatud süžee arengud ja pöörded, mis hoiavad publikut põnevuses ja ootusärevuses.
  3. Intrigeerivad tegelased: Tihti satuvad põnevuspõneviku tegelased keerulistest olukordadest või silmitsi ohuga, mis lisab draamat ja pinget.
  4. Pidev ohutunne: Põnevuspõnevik sisaldab tavaliselt pidevat ohutunnet, kas tagaajamise, salapäraste sündmuste või antagonisti ähvarduse tõttu.

Põnevuspõnevike näideteks on sellised filmid nagu A Quiet Place, The Sixth Sense, The Prestige, Double Indemnity ning Harlan Cobeni, Gillian Flynni ja Mary Higgins Clarki romaanid.

Põnevusfilmi alamžanrid. Tegevus.

Märulipõnevik on kino- või kirjandusžanr, mis ühendab märuli ja põneviku elemente. Sellistes teostes on sageli tempokas tegevus, pingelised tagaajamis- ja vastasseisustseenid ning intrigeeriv süžee, milles on palju keerdkäike.

Märulipõneviku omadused:

  1. Märuli- ja võitlusstseenid: Märulielemendid, nagu relvamäng, kaklused, tagaajamised ja plahvatused, on põnevusfilmide oluline osa.
  2. Pinge ja intriig: Kiire tempo kõrval sisaldavad põnevuspõnevikud sageli pingelisi süžeesid, mis sisaldavad intriigide ja salapära elemente.
  3. Üksikud kangelased: Süžee keskmes on tavaliselt üks või mitu suur kangelased, kes seisavad silmitsi võimsate vastastega ja on sunnitud võitlema, et ellu jääda või oma eesmärke saavutada.
  4. Tegelaste areng: Vaatamata rõhuasetusele tegevusele võivad märulipõnevikud sisaldada ka tegelaskuju arengut ja sisemisi konflikte.
  5. Keerulised süžeed ja keerdkäigud: Märulipõnevikud sisaldavad sageli keerulisi süžeeliine ja ootamatuid sündmuste pöördeid, mis lisavad põnevust ja draamat.

Märulipõnevike näideteks on sellised filmid nagu A Simple Favor, Inception, Judge Dredd, Jason Bourne ja The Invisible Guest. IN kirjanduse näiteid Eeskujuks võivad olla Robert Ludlumi ja Dan Browni romaanid.

Spioonipõnevik.

Spioonipõnevik on põneviku alažanr, mis keskendub spionaaži-, luure- ja salaoperatsioonide maailmale. Sellised teosed sisaldavad tavaliselt intrigeerivaid vandenõusid, varjatud agente, salajasi missioone ja dramaatilisi keerdkäike.

Põnevusfilmi alamžanrid. Spioonipõneviku omadused:

  1. Spionaaž ja luure: Spioonipõneviku põhielemendiks on spioonide, agentide ja luureagentuuride tegevus, sealhulgas spionaažioperatsioonid, varjatud missioonid, teabe pealtkuulamine ja muud varjatud tegevused.
  2. Intriigid ja vandenõud: Spioonipõnevik sisaldab sageli keerulisi vandenõusid, intriige ja pettusi, mis loovad ettearvamatuse ja põnevuse õhkkonna.
  3. Rahvusvaheline vastasseis: Sageli toimuvad spioonipõnevikud rahvusvahelises keskkonnas, vastandades peategelased erinevatest riikidest või territooriumidelt pärit vastastega.
  4. Tehnoloogiline ja teaduslik areng: Spioonipõneviku süžee võib hõlmata kaasaegset tehnoloogiat, spioonividinaid, krüptograafiat ja muid teaduslikke arenguid.
  5. Võltsitud identiteedid ja topeltagendid: Spioonipõnevik sisaldab sageli topelteluga tegelasi, aga ka olukordi, kus kangelased on sunnitud mängima võltsidentiteedi rolli.

Spioonipõnevike näideteks on sellised filmid nagu James Bond, Ilus meel, Kolm päeva tappa, Hea aasta ning John Le Carré ja Robert Ludlumi romaanid.

Põnevusfilmi alamžanrid. Juriidiline.

Õiguspõnevik on põneviku alamžanr, mis keskendub kohtuprotsessidele, advokaatidele, juriidilistele intriigidele ja pingelistele olukordadele õigusmaailmas. Sellised tööd hõlmavad tavaliselt keerulisi juriidilisi probleeme, õigussüsteemidesiseseid intriige ja dramaatilisi konflikte.

Põnevusfilmi juriidilised omadused:

  1. Katsed: Õiguspõneviku aluseks on kohtumenetlus, sh kriminaalasjad, tsiviilhagid või apellatsioonimenetlused. Sageli on süžee keskmes uurimine, kohtuprotsessiks valmistumine ja kohtulik manipuleerimine.
  2. Juristid ja juristid: Õiguspõnevikutes esinevad tavaliselt advokaadid, advokaadid ja muud õigusspetsialistid, kelle tegevus mängib süžee väljatöötamisel võtmerolli.
  3. Juriidilised intriigid: Õiguspõneviku süžeed hõlmavad sageli keerulisi juriidilisi probleeme, pettust ja manipuleerimist ning sündmuste ettearvamatuid pöördeid.
  4. Moraalsed dilemmad: Katsumused hõlmavad moraalseid ja eetilisi dilemmasid, mis sunnivad tegelasi tegema raskeid otsuseid.
  5. Pinge ja draama: Juriidilised põnevikud tekitavad pingeid ja dramaatilisi konflikte, mis hoiavad vaataja või lugeja sündmuste arenedes kütkes.

Juriidiliste põnevusromaanide näideteks on sellised filmid nagu "Tõeline hind", "Süüdistatav", "Kohtunik" ning John Grishami, Scott Turowi ja Michael Connelly romaanid.

Poliitiline põnevik.

Poliitiline thriller on põneviku alamžanr, mis keskendub poliitilistele intriigidele, vandenõudele, rahvusvahelistele konfliktidele ja dramaatilistele sündmustele poliitilises sfääris. Sellised teosed sisaldavad tavaliselt spionaaži, diplomaatia, rahvusvahelise poliitika ja salaoperatsioonide elemente.

Põnevusfilmi alamžanrid. Poliitilise põneviku tunnused:

  1. Poliitilised intriigid ja vandenõud: Poliitilise põneviku aluseks on keerulised poliitilised intriigid, vandenõud ja manipulatsioonid, mis tekitavad pingelist õhkkonda ja ebakindlust.
  2. Rahvusvahelised konfliktid: Poliitilised põnevikud leiavad sageli aset rahvusvahelises raamistikus ning võivad hõlmata erinevaid riike ja poliitilisi jõude.
  3. Spionaaž ja luure: Spionaaži- ja luureelemendid mängivad poliitilistes põnevusfilmides olulist rolli ning tegelased puutuvad sageli kokku varjatud operatsioonide ja agentidega.
  4. Moraalsed dilemmad: Poliitiliste konfliktide sees kerkivad esile moraalsed ja eetilised dilemmad, mis sunnivad tegelasi tegema raskeid otsuseid.
  5. Keerulised süžeed ja sündmuste keerdkäigud: Poliitilised põnevikud sisaldavad sageli keerulisi süžeeliine ja ootamatuid sündmuste pöördeid, mis lisavad intriigi ja draamat.

Poliitiliste põnevusfilmide näideteks on sellised filmid nagu Daylight, Seven Days in May, Contact ja Tom Clancy, Frederick Forsythi ja Robert Harrise romaanid.

Põnevusfilmi alamžanrid. Meditsiiniline.

Meditsiiniline põnevik on põneviku alamžanr, mis keskendub tavaliselt meditsiinilistele teemadele, nagu epideemiad, meditsiinilised eksperimendid, meditsiinikuriteod ja muud meditsiiniga seotud süžeed. Žanr ühendab sageli pingelised uurimis- ja haigustega võitlemise hetked põnevuse ja draamaga.

Meditsiinilise põnevusfilmi omadused:

  1. Meditsiinilised teemad: Meditsiinilise põneviku aluseks on meditsiinilised teemad nagu viirusnakkused, epideemiad, ravimid, kirurgia, geneetika ja muud meditsiini aspektid.
  2. Pingelised hetked: Meditsiinilised põnevikud sisaldavad sageli pingelisi hetki, mis hõlmavad võitlust haigustega, elude päästmist või meditsiinilise vandenõu paljastamist.
  3. Eetilised dilemmad: Meditsiini teemade kontekstis võivad tekkida erinevad eetilised dilemmad, mis on seotud inimkatsete, elupäästeotsuste ja muude küsimustega.
  4. Teaduslikud arengud ja tehnoloogiad: Meditsiinilised põnevikud sisaldavad sageli teaduse arengu ja tehnoloogia elemente, nagu uued ravimid, ravimeetodid või meditsiiniseadmed.
  5. Sündmuste dramaatilised pöörded: Sageli on meditsiinilistes põnevusfilmides ootamatud sündmuste pöörded ja salapärased asjaolud, mis panevad lugeja või vaataja süžee arengut pingsalt jälgima.

Meditsiiniliste põnevusfilmide näideteks on sellised filmid nagu Pandemic, Contagion, Sleepy Hollow ning Michael Crichtoni, Robin Cooki ja Tess Gerritseni romaanid.

Tehnopõnevik.

Tehnopõnevik on põneviku alamžanr, mis keskendub tehnoloogilistele aspektidele ja teadusmahukatele teemadele nagu arvutid, küberjulgeolek, tehisintellekt, küberkuritegevus, geenitehnoloogia ja muud tehnoloogilised uuendused. Tehnopõnevikus on sageli põnevaid olukordi, mis hõlmavad tehnoloogia kasutamist, aga ka intrigeerivaid süžeesid, mis sunnivad lugejat või vaatajat mõtlema kaasaegse tehnoloogia tagajärgedele.

Tehnopõneviku omadused:

  1. Tehnoloogilised aspektid: Tehnopõneviku aluseks on tehnoloogilised teemad ja teaduse arengud, nagu arvutitehnoloogia, tehisintellekt, küberjulgeolek, biotehnoloogia jt.
  2. Küberkuriteod: Tehnopõnevikud uurivad sageli küberkuritegevuse, häkkimise, küberspionaaži ja muude kuritegelike tegevuste teemasid võrgumaailmas.
  3. Teaduslikud katsed: Mõned tehnopõnevikud keskenduvad teaduslikele katsetele, geenitehnoloogiale ja teistele arenenud teadusvaldkondadele, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed.
  4. Pingelised hetked: Tehnopõnevikud sisaldavad sageli pingelisi hetki ja dramaatilisi olukordi, mis hõlmavad tehnoloogia kasutamist ja võitlust selle kontrolli all hoidmise eest.
  5. Eetilised dilemmad: Tehnoloogilise innovatsiooni kontekstis kerkivad esile erinevad eetilised dilemmad seoses uute tehnoloogiate rakendamisega ja nende mõjuga ühiskonnale.

Tehnopõnevike näideteks on sellised filmid nagu "Matrix", "Häkkerid", "Bourne'i ultimaatum", "The Game" ja "Epiphany", aga ka Michael Crichtoni, Dan Browni ja William Gibsoni romaanid.

ABC