Psühholoogilised barjäärid

Psühholoogilised barjäärid on emotsionaalsed või vaimsed takistused, mis võivad häirida inimese tervist, heaolu ja eesmärke. See on seotud ka inimese emotsioonide, arvamuste ja staatusteadvusega ning sellel on otsene mõju tema võimele suhelda teistega positiivses meeleolus.

On üsna tavaline, et neil inimestel on ebatervislikud või valed mõtlemismustrid, mistõttu nad suhtuvad olukorda düsfunktsionaalselt.

Psühholoogiliste barjääride algpõhjuste mõistmine on tingimata vajalik, kui soovite neist üle saada. Suhtuge olukorrale realistlikult, et n-ö takistusest üle saada nii tervislike ja positiivsete mõtete kui ka tegude abil.

Psühholoogiliste barjääride põhjused

 

Psühholoogiliste barjääride erinevad põhjused on järgmised.

1. Halb säilivus 

Just inimese ajul on mälu võime salvestada teavet, et see saaks seda töödelda ja sellega kiiresti töötada. Ta heidab kõrvale faktid, mida ta peab ebaoluliseks, ja jätab alles need, mis tunduvad olulised.
Psühholoogilise barjääriga inimese olemuslikuks tunnuseks on see, et tal on madal retentsioonivõime ja seetõttu läheb ülekande käigus kaotsi ka elutähtis informatsioon. See jääb teele efektiivne suhtlus.

2. Usaldamatus. Psühholoogilised barjäärid

Avatud ja hea suhtlusprotsessi jaoks peavad mõlemad osapooled üksteist usaldama. Psühholoogilise barjääriga inimeste oluline omadus on see, et nad ei usalda peaaegu kõiki inimesi, kellega nad kokku puutuvad.

See loob pessimistliku õhkkonna, milles sõnum omandab negatiivse tähenduse isegi siis, kui sõnad seda ei tähenda. Vastuvõtja ei kuula mõistust ega midagi muud, mis talle öeldakse, sest vestlus on tema jaoks mõttetu.

3. Kahtlused ja ebakindlus 

Kahtlus ja ebakindlus on tavalised psühholoogilised barjäärid, mis võivad negatiivselt mõjutada otsuste tegemist ja eesmärkide saavutamist. Neid tõkkeid saab iseloomustada järgmiselt.

1. Psühholoogilised barjäärid – hirm vigade ees:

   • Kirjeldus: Hirm eksimise või vale otsuse tegemise ees võib inimese tegevuse halvata.
   • Mõju: Viib edasilükkamiseni ja uute ideede tagasilükkamiseni ebaõnnestumise hirmu tõttu.

2. Enesekindluse puudumine:

   • Kirjeldus: Usalduse puudumine oma võimetesse võib takistada teid tegutsemast.
   • Mõju: Võib viia vastutuse vältimiseni ja arenguvõimalustest keeldumiseni.

3. Psühholoogilised barjäärid – võrdlus teistega:

   • Kirjeldus: Pidev võrdlemine teistega ja küündimatus teiste inimeste ees.
   • Mõju: Tekib madal enesehinnang ja tunne, et teiste saavutused on alati paremad.

4. Ebakindlus:

   • Kirjeldus: Selguse puudumine tulevikusündmuste osas ja hirm tundmatu ees.
   • Mõju: Võib põhjustada ärevust ja ebakindlust otsuste tegemisel.

5. Psühholoogilised barjäärid – hirm kriitika ees:

   • Kirjeldus: Hirm teiste hinnangute ja kriitika ees.
   • Mõju: Võib negatiivse tagasiside kartuses initsiatiivi maha suruda.

6. Toetuse puudumine:

   • Kirjeldus: Lähedaste või kolleegide toetuse ja heakskiidu puudumine.
   • Mõju: Suurendab ebakindlustunnet ja tekitab raskusi iseseisvate otsuste tegemisel.

7. Psühholoogilised barjäärid – perfektsionism:

   • Kirjeldus: Täiuslikkuse soov ja hirm teha väikseimagi vea.
   • Mõju: Viib liigse enesekriitikani ja tegevuse edasilükkamiseni kuni “ideaalsete” tingimuste saavutamiseni.

8. Kogemuste puudumine:

   • Kirjeldus: Ebakindel tunne, kuna puudub kogemus konkreetses valdkonnas.
   • Mõju: Võib viia uute võimaluste vältimiseni, kuna kardab suutmatust.

4. Emotsioonid. Psühholoogilised barjäärid

Psühholoogilise barjääriga inimese oluline tunnus on see, et ta on emotsionaalselt ebastabiilne, ärevil, segaduses, närviline ja viha saab osaks tema emotsioonidest.
Kui ta tuju või temperament on teatud ajahetkel halb, ei kuula ta korralikult, mida talle öeldakse ja võib sõnumi saatjat kergesti solvata.

5. Jõuülekande kadu 

Edastamise katkemine tähendab, et alati, kui vahetatakse olulist teavet, väheneb selle usaldusväärsus mõnevõrra. See on omamoodi psühholoogiline barjäär, mis segab suhtlusprotsessi.

6. Enneaegne hindamine 

Psühholoogilise barjääriga inimeste oluline omadus on see, et nad on kannatamatud ja kipuvad valikuliselt kuulama. Nad ei püüa mõista sõnade tähendust; selle asemel teevad nad kiireid järeldusi, võtmata arvesse kõiki teabe aspekte.

See impulsiivne ja ennatlik järeldus langetab sõnumi edastaja moraali ja osutub suhtlemisel tõhusaks psühholoogiliseks barjääriks.

7. Tähelepanu puudumine. Psühholoogilised barjäärid

Tähelepanu puudumine võib saada tõsiseks psühholoogiliseks barjääriks, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi. Seda barjääri iseloomustage järgmiselt.

1. Hajameelne:

   • Kirjeldus: Konkreetsele ülesandele keskendumise raskused pideva mure või tähelepanu kõrvalejuhtimise tõttu.
   • Mõju: Raskused ülesannete täitmisel, tootlikkuse langus.

2. Psühholoogilised barjäärid. Mälu probleemid:

   • Kirjeldus: Unustus ja raskused teabe mälus säilitamisel.
   • Mõju: Puuduliku mälu, õppimise ja uute teadmiste omandamise raskused.
3. Mure ja ärevus:
   • Kirjeldus: Sagedased mured ja ärevad mõtted, mis raskendavad keskendumist.
   • Mõju: Vaimse heaolu halvenemine, raskused otsuste tegemisel.
4. Psühholoogilised barjäärid - huvi puudumine:
   • Kirjeldus: Huvi puudumine praeguse ülesande või tegevuse vastu.
   • Mõju: Igavad kohustused, motivatsioonipuudus.
5. Multitegumtöötlus:
   • Kirjeldus: Proovige täita mitut ülesannet korraga, mis võib põhjustada tähelepanu hajumist.
   • Mõju: Tõhususe kaotus, suurenenud stressitase.
6. Psühholoogilised barjäärid – ebameeldivate olukordade vältimine:
   • Kirjeldus: Tähelepanu kõrvalejuhtimine ebameeldivatelt või rasketelt ülesannetelt.
   • Mõju: Otsuste edasilükkamine, vastutuse vältimine.
7. Teabe üleküllus:
   • Kirjeldus: Infoga ülekoormatud, mistõttu on raske olulisi detaile esile tuua.
   • Mõju: Infovoos orienteerumise kaotus, teadlike otsuste langetamise võime vähenemine.

Kuidas tähelepanupuudusest üle saada:

• Meditatsiooni ja teadveloleku praktika: Need tehnikad võivad aidata parandada teie tähelepanu koondamise võimet.
• Aja korraldus: Jaga ülesanded väiksemateks osadeks ja määra selged tähtajad.
• Harjumuste järkjärguline parandamine: Kontsentratsiooni parandamiseks muutke oma rutiini järk-järgult.
• Kehaline aktiivsus: Regulaarne treening võib aidata parandada kognitiivset funktsiooni.
• Teabevoo piirang: Püüdke vähendada väliseid stiimuleid ja vältida teabe üleküllust.

Kui tähelepanuprobleemid on tõsised või kestavad kaua, on soovitatav põhjalikuma analüüsi ja abi saamiseks pöörduda professionaalse psühholoogi või arsti poole.

8. Viha 

Meeleseisund on suhtlemisel oluline psühholoogiline takistus. Kui saatja on sõnumit saates vihane, võib viha peegelduda tema sõnades või sõnumis. Sõnumi saatja võib tunduda kättesaamatu ja saaja võib end sellest ohustatuna tunda.

9. Suletud meel 

Suletud meel võib viidata psühholoogilisele barjäärile, mis tähendab, et inimene on piiratud uute ideede, lähenemisviiside või vaadete avanemisega. Siin on mitu aspekti, mis iseloomustavad suletud meelt kui psühholoogilist barjääri:

1. Stereotüübid ja eelarvamused:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib avalduda stereotüüpide ja eelarvamuste hoidmises, mis takistavad teiste seisukohtade mõistmist.
   • Mõju: Arvamuste ja kogemuste mitmekesisuse nägemise piiratus.

2. Psühholoogilised barjäärid – hirm tundmatu ees:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib tekkida hirmust tundmatu, uue või ootamatu ees.
   • Mõju: Kasvu- ja arenguvõimalustest keeldumine muutuste hirmust.

3. Kriitika tagasilükkamine:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib väljenduda selles, et inimene ei taha kriitikat vastu võtta või tajub seda ohuna.
   • Mõju: Raskused enesetäiendamisel ja arenemisel tagasisidele avatuse puudumise tõttu.

4. Psühholoogilised barjäärid - soov kinnitada oma uskumusi:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib avalduda soovis otsida kinnitust oma tõekspidamistele, ignoreerides alternatiivseid. vaatenurgad.
   • Mõju: Oma silmaringi piiramine, teiste kogemustest õppimise võimaluse vähendamine.

5. Valmisolematus muutusteks:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib avalduda vastupanuna muutustele ja uutele ideedele.
   • Mõju: Isikliku ja tööalase kasvu takistus kohanematuse tõttu.

6. Psühholoogilised barjäärid – dialoogi puudumine:

   • Kirjeldus: Suletud meel võib viia avatud dialoogi puudumiseni, mis hõlmab erinevaid vaatenurki.
   • Mõju: Raskused konfliktide lahendamisel ja kompromisside leidmisel.

Kuidas ületada suletud meel:

• Teadlik teadlikkus: Olge teadlik oma eelarvamustest ja avatud võimalusele neid muuta.
• Aktiivne kuulamine: Kuulake tähelepanelikult teiste seisukohti, isegi kui need ei ühti teie omaga.
• Pidev koolitus: Pühenduge õppimisele ja oma teadmiste täiendamisele, isegi kui see tekitab teile ebamugavust.
• Harjuta tolerantsi: Austage erinevusi ja püüdke olla salliv mitmete arvamuste suhtes.
• Avatus muutustele: Pidage meeles, et muutused on elu paratamatu osa ja neile avatud olemine võib tuua kaasa uusi võimalusi.

10. Vastupanu muutustele. Psühholoogilised barjäärid

Suletud mõtlemine ja hirm uue olukorra ees on põhjused, miks osa inimesi muutustele vastu seisavad. Nad on kujundanud arvamusi konkreetsete küsimuste või sotsiaalsete tavade kohta ning neile ei meeldi üldse oma arusaamu muuta. Ebakindlus, hirm ja vastupanu muutustele on psühholoogiliste barjääride põhjused.

11. Valed oletused 

"Valed oletused" võivad olla psühholoogiline barjäär, mis mõjutab seda, kuidas me ümbritsevat maailma tajume ja sellega suhtleme. Siin on mitu aspekti, mis iseloomustavad valesid eeldusi psühholoogilise barjäärina:

1. Eelarvamused ja stereotüübid:

   • Kirjeldus: Valed oletused võivad tekkida eelarvamuste ja aegunud stereotüüpide tõttu.
   • Mõju: Võimalikud vead olukordade ja inimeste hindamisel valedest eeldustest.

2. Psühholoogilised barjäärid – reaalsuse moonutamine:

   • Kirjeldus: Valed oletused võivad viia reaalsuse ja meid ümbritseva maailma tajumise moonutamiseni läbi ebaõigete uskumuste prisma.
   • Mõju: Raskused objektiivsete otsuste langetamisel moonutatud arusaamade tõttu.

3. Enda uskumuste projektsioon:

   • Kirjeldus: Inimesed võivad oma uskumusi ja eeldusi teistele projitseerida, arvestamata individuaalseid erinevusi.
   • Mõju: Teiste inimeste kohta valede järelduste tegemine eelduste tõttu, mida nad mõtlevad ja tunnevad.

4. Psühholoogilised barjäärid – ebapiisav teave:

   • Kirjeldus: Valed oletused võivad tekkida teabe puudumise või olukorra mittetäieliku mõistmise tõttu.
   • Mõju: Otsuste tegemine mittetäieliku teabe põhjal, mis võib põhjustada vigu.

5. Kognitiivsed moonutused:

   • Kirjeldus: Valed oletused võivad olla põhjustatud erinevatest kognitiivsetest eelarvamustest, nagu teabe filtreerimine ja selektiivne taju.
   • Mõju: Sündmuste vale tõlgendamine moonutatud taju tõttu.

6. Psühholoogilised barjäärid – arvamuste pealesurumine:

   • Kirjeldus: Inimesed võivad ekslikult arvata, et nende arvamus on ainus õige.
   • Mõju: Puudub valmisolek arutleda ja aktsepteerida teisi seisukohti.

7. Hirmud ja enklavism:

   • Kirjeldus: Valed oletused võivad tekkida hirmude ja uute kogemuste läheduse tõttu.
   • Mõju: Võimalustest ilmajäämine soovimatuse tõttu oma mugavustsoonist lahkuda.

Kuidas valedest eeldustest üle saada:

• Enesevaatlus: Hinnake oma uskumusi ja eeldusi, seades kahtluse alla nende kehtivuse.
• Koolitus: Püüdke pidevalt õppida ja laiendada oma silmaringi, et saada terviklikum pilt.
• Avatud dialoog: Ühendage teistega, esitage küsimusi ja õppige mõistma erinevaid vaatenurki.
• Objektiivsus: Proovige olukordi objektiivselt hinnata,

12. Enesekeskne suhtumine. Psühholoogilised barjäärid

Iseloomult on inimesed enesekesksed. Nad näevad ja kuulevad asju vastavalt oma huvidele ja soovidele. Nende ideed, arvamused ja vaated on neile olulised. Nad ei ole vastuvõtlikud teiste sõnumitele ega pööra teistele tähelepanu. Selline enesekeskne suhtumine on psühholoogiline barjäär, mis segab tõhusat suhtlemist.

13. Psühholoogiline distants 

Psühholoogilised barjäärid tekivad erinevate arusaamade, sotsiaalsete väärtuste ja motiivide tõttu. See põhjustab arusaamatusi, segab suhtlusprotsessi ja tekitab psühholoogilist distantsi.

Kuidas psühholoogilisi takistusi ületada?

 

 

• Kui otsite võimalusi psühholoogiliste barjääride ületamiseks, investeerige endasse, sest psühholoogilised barjäärid on inimese loodud ja sisemised. Isikliku arengu ja sisemise kasvuga on teil lihtsam ebakindlusega silmitsi seista ja vaimset selgust suurendada. Ole vastutav ja tegeleda tagajärgedega. Tuvastage ja aktsepteerige oma vigu õppeprotsessis, sest see on esimene samm, mis aitab inimest enesejuhtimisel. Pidage meeles, et eneseteostus viib lõpuks emotsionaalse tasakaaluni.
• Viha on negatiivne emotsioon, mis toimib psühholoogilise barjäärina. Kui otsite viise seda tüüpi takistuste ületamiseks, siis astuge eemale, kui olete vihane. See annab teile aega, mis on vajalik oma mõtete kogumiseks, olukorra mõistmiseks, võimalike selgituste aktsepteerimiseks, selgeks mõtlemiseks ja loogiliste väidete töötlemiseks.
• Üks võimalus psühholoogilistest barjääridest üle saada on tunnistada oma puudusi.
• Kui ärevus muutub psühholoogiliseks barjääriks, peate sellega tõhusaks toimetulekuks harjutama lõõgastustehnikaid.

Psühholoogilised barjäärid

• • Suurendage oma vaimset jõudu, emotsionaalset pädevust ja vaimset selgust, et ületada psühholoogilised barjäärid. Peab olema valmisolek arendada oma tugevaid külgi ning ületada kahtlused ja hirmud, et kannatlikkuse ja ajaga oleks võimalik saavutada soovitud tulemusi. Just hirm motiveerib inimest tegutsema tagajärgedele mõtlemata ning oma piiride teadmine annab paindlikkuse psühholoogiliste barjääride ületamiseks.
  • On tõestatud, et inimesi, kes ei taotle konkreetset eesmärki, mõjutavad psühholoogilised barjäärid tavaliselt oluliselt. Kui otsid võimalusi nende ületamiseks, siis võta endale konkreetne eesmärk ja järgi seda usinalt. Kannatlikkus ja aeg toimivad motiveeriva vahendina ja hoiavad inimese maa peal. Ta ei käitu enam irratsionaalselt ega impulsiivselt.
  • Parim viis psühholoogiliste barjääride ületamiseks on hoolitseda oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest. Hoidke see algusest peale lihtsana ja keskenduge tervena püsimisele. Mine magama kindlal ajal ja maga vähemalt kaheksa tundi. Meditatsioon, treening, kõndimine ja sörkimine on mõned põhilised vahendid, mis aitavad teil vaimselt ja füüsiliselt terveks saada. Tervise parandamiseks sööge tasakaalustatud toitumist.

Väljund

Trükikoda  АЗБУКА