Sisedialoog ja kuidas seda juhtida?

Sisemine dialoog on protsess, mis suhtleb iseendaga oma mõistuse sees. See on sisemonoloog või mõttevahetus, mida inimene oma mõtetes viib läbi. Sisedialoog võib toimuda teadvuse tasandil või olla alateadlikum.

Sisedialoogi näide:

Olukord: olete tööl raske otsuse ees.

Sisemine dialoog:

Esimene mõte: "See on nii raske, et ma pole kindel, kas saan selle ülesandega hakkama."

Teine mõte: «Aga mul on sarnaseid olukordi juba ette tulnud ja sain neist edukalt üle. Kas ma saan oma kogemust kasutada?

Kolmas mõte: „Võib-olla tasub otsida abi kolleegidelt või juhtkonnalt. Koos leiame lahenduse."

Neljas mõte: „Ma võin ülesande jagada väiksemateks tükkideks samme ja neid lahendada ükshaaval. See muudab ülesande paremini juhitavaks."

Viies mõte: "Me ei tohi unustada, et vaatamata raskustele võib selle probleemi lahendamine tuua mulle uusi oskusi ja kogemusi."

See näide demonstreerib, kuidas enesevestlust saab kasutada olukorra analüüsimiseks, lahenduste leidmiseks ja enda toetamiseks rasketel hetkedel. See võib hõlmata ka sisemisi konflikte, kahtlusi, enesekriitikat ja enesemotiveerimist.

Kaasaegne turunduse ümberkujundamine algab õigest kultuurist!

Selles postituses süveneme sügavamale enesekõnede maailma.

Sissejuhatus

Öeldakse, et „igaüks võib kaardi või kompassiga kursi joonistada; aga ilma aru saamata, kes sa oled, ei saa sa kunagi teada, kas oled juba kodus.” Me ei saa sellega nõustuda.

Peate ennast mõistma rohkem kui kedagi teist siin maailmas. See on midagi väljaspool tundeid – väljaspool naeru, pisaraid, kurbust. See on rahuliku heli kuulamine. See on liit teiega. Sinu ainus lootus oled sina. Pole teist kohta kui sina. Et seal elada, peate mõistma selle kloostri ilu. Ilma selleta peaksite jätkama parema elukoha otsimist.

Nii et vaatame, mida see koht täpselt tähendab.

Mis on sisedialoog?

Kuidas leida oma ettevõttele suurepärane nimi

Enamasti on teie peas miljoneid mõtteid, kuid te ei tunnista neid peaaegu kunagi.

Sisemine dialoog on mõte, mis on teie peas. See väike hääl, mis sageli käsib teil teha üht ja teie teha vastupidist. Me ei kuula peaaegu kunagi iseennast. Võiksime paista nii säravad ja õnnelikud nagu me oleme, kuid sisimas kardaksime.

Näited.

Et sul oleks lihtsam aru saada, kujuta ette, et partner kingib sulle ilusa kleidi ja sa paned selle kohe selga. Peegeldus peeglist ütleb, et sa näed selles kleidis suurepärane välja, kuid sügaval sinu sisehääl ütleb sulle, et see kleit muudab sind paksuks. Oluline on teha endale kompliment. See ei tohiks kehtida teistelt kinnituse otsimise kohta, kui olete enesekriitikarežiimis.

Õige kanaldamine. Sisemine dialoog

Me kaotame sageli oma innukuse, kui me ei saavuta oma eesmärke, olgu need pikaajalised või lühiajalised. Kuulame motivatsioonikõnesid; läbima inspireerivaid tsitaate, kuid kas hakkame neid oma igapäevaelus rakendama?
Kohe peale tunniajase kõne kuulamist unustame kohe ja naaseme alguspunkti. Seejärel räägime võimetusest oma eesmärke täita või saavutada. Videote vaatamise asemel on oluline ennast motiveerida.

Enesemotivatsioon on oluline selleks, et leppida sellega, mida elul on pakkuda. Ilma milleta me uppuksime oma diivanile mitte midagi tegemata. Kui kohtame kedagi, kes on ilusama välimusega, väga veetlev isiksus ja saavutanud elus rohkem kui meie, saame sageli alandatud ja hakkame end halvasti tundma ning tajume sinus negatiivsust. Tunned end väärtusetuna.

Mis on jaotusläbirääkimised?

Madal enesehinnang on väga kahjulik, kuna me ei saa elada õnnelikku ja rahulikku elu. Oluline on leppida tõsiasjaga, et meil on oma puudused ja piirangud, millest kaugemale me ei saa teatud asju teha. Keegi ei ole täiuslik.

Igal neist on skaala ja nad ulatuvad sõltuvalt nende tasemest.

Sul võib latt olla veidi madalam kui teistel, kuid see ei tee sind vähem või vähem võimekaks. Sa oled selles õnnelik ja see peaks sulle rohkem korda minema. Seega tuleks püüda oma sisemist dialoogi suunata nii, et oleks tagatud positiivsus enda ümber ka kõige mustemates olukordades, et saaksid püsida motiveeritud ja ärkvel. Sisemine dialoog

Enesevestluse produktiivseks kasutamiseks peate mõistma ka seda, millist enesekõnet peaksite vältima. Vaatame ka neid

Enesevestluse tüübid, mida vältida

Õpime tundma negatiivset enesest rääkimist
Meie peas on nii palju hääli, millest me ei saa aru või ei saa neist õigesti aru. Vaatame mõningaid negatiivse enesekõne tüüpe, et saaksime ära tunda ja kohandada seda, kuidas me õigesti mõtleme.

1) Katastroofiline enesevestlus

Enamasti lepime enne midagi ettevõtmist alati halvima stsenaariumiga, mis on siiski vale, sest see suurendab meie ärevust ja mida rohkem me sellele mõtleme, seda rohkem tundub, et see juhtub. Seda nimetatakse katastroofiliseks.

2) Enesekriitiline sisedialoog

Me muutume oma kriitikuteks sedavõrd, et hakkame kahtlema igas oma liigutuses ja mõttes. Me mõtleme alati enda negatiivsetele külgedele. Näiteks saite "Aasta töötaja" auhinna, kuid sisemine mõte ütleb sulle pidevalt, et sa ei vääri seda. Tõepoolest? Kellelegi ei anta lihtsalt sellist au, kui ta ei vääri seda piisavalt.

3) Kohutav enesejutt

Kolmas tüüp on ohvrid. Otsite alati teistelt kinnitust ja soovite, et teised oleksid teie jaoks ja teiega iga kord. Sulle tundub, et kõik ignoreerivad sind. Igaüks on oma eluga hõivatud ja kui nad proovivad sulle aeg-ajalt helistada, et sind kontrollida, peaksid olema tänulikud, et sinu elus on sellised inimesed. Võit hävitab sind, mitte kedagi teist.

4) Iseseisev sisedialoog

Viimane on enda suhtes nõudlik. Annad endast parima ja kõik hindavad sind, aga sa pole üldse rahul. Tunned alati, et oleksid saanud paremini või oleks võinud olla täiuslik. See aspekt on kohutav, sest see võib teid täielikult tühjendada. Niisiis, nüüd, kui olete mõelnud mõnele enesest kõnelemisele, mida peaksite oma elus vältima, on nüüd aeg mõelda mõnele peamisele näpunäidetele, mis aitavad teil oma sisemise tuumaga viljakat ja positiivset dialoogi pidada. —

Juhtimine

Et mõistaksite emotsioone, peate harjutama. Peate õppima seda kunsti valdama. Selleks anname teile konkreetseid näpunäiteid, kuidas oma negatiivseid mõtteid harjutada ja üle saada. Veeda aega iseendaga vaikses kohas. Naudi vaikust.

Mine matkale mägedesse. Vaikuse tõelise olemuse mõistmiseks pole paremat kohta kui loodus. Kuulake vaikuse heli. Saate oma vastuseta küsimustele palju vastuseid. Sul on üks elu. See on teie otsustada, kas see on parim. Peaksite olema tänulik kõige eest, mis teil on. Peaksite olema tänulik kõigi teid ümbritsevate imeliste asjade eest. Kõigil on probleeme, kuid möödasõit oleks midagi, mille eest tänulik olla. Kui leiate midagi, millega te pole rahul, on väga oluline selliseid asju vältida. Negatiivsus hävitab teie sisemise rahu. Sisemine dialoog

Kui oled sellises keskkonnas, siis oleks raske sealt lahkuda. Nii et vältige negatiivsust iga hinna eest. Pidage alati meeles, et säilitaksite oma tõelise identiteedi kõikjal, kus te ka poleks. Ärge kunagi kaotage ennast erinevatesse kohtadesse minnes või kellegagi koos olles.

Hoidke oma mask peas ja rääkige inimestega. See ei kesta kaua. Päeva lõpus peate näitama, et olete oma tõeline mina. Ärge alati looge ühendust ja näidake oma tõelist isiksust.

Loetleme siin ja praegu mõned olulised sisedialoogid.

Veetke aega vaikuses
Püüdke aktiivselt negatiivsust vältida
Harjutage tänulikkuse kasvatamist.
Afirmatsioonide jõud
Uurige oma tõelist olemust
Omab laitmatut käitumist ja kõnet

Tähtis on tunda oma sisemist hinge kui muid asju siin maailmas. Ilu peitub sinus endas ja sa pead ennast uurima. Mine seiklema iseendaga. Leidke peidetud aardeid, mida te kunagi ei teadnud. Rääkige iseendaga ja saage endalt kinnitust. Tunnistage oma sisemisi mõtteid ja treenige oma meelt, et mitte lubada negatiivsusel teid tarbida. Niisiis, otsige õnne ja rahu. Lõpuks pole vahet, raha, kuulsus, sisemine rahu on hea elu jaoks kõige tähtsamad.

KKK

Mis on sisedialoog?
- Vastus: Sisedialoog on sisemine vestlus ning mõtete, tunnete ja ideede vahetamine inimese meeles. See on sisemine suhtlus iseendaga.
Miks on oluline juhtida oma sisemist dialoogi?
- Vastus: Enesevestluse juhtimine on oluline, kuna see mõjutab emotsionaalset seisundit, otsuste tegemist, käitumist ja üldist psühholoogilist heaolu.
Kuidas ära tunda positiivset või negatiivset enesevestlust?
- Vastus: Positiivset enesevestlust iseloomustavad toetavad ja konstruktiivsed mõtted, negatiivset enesest rääkimist aga enesekriitika, kahtlused ja destruktiivsed uskumused.
Millised tehnikad aitavad parandada sisemist dialoogi?
- Vastus: Enesevestluse parandamise tehnikad hõlmavad positiivseid kinnitusi, tänulikkuse praktikaid, tähelepanelikkust, negatiivsete mõtete ümberkujundamist ja lõõgastustehnikaid.
Kuidas vältida sisedialoogis enesekriitikat?
- Vastus: Enesekriitikat saate vältida, kui olete oma mõtetest teadlik, märkate negatiivseid väiteid ja proovite neid ümber kujundada positiivsemateks või objektiivsemateks väideteks.
Kuidas mõjutab sisemine dialoog teie emotsionaalset seisundit?
- Vastus: Sisemisel dialoogil on tugev mõju teie emotsionaalsele seisundile. Positiivsed mõtted soodustavad positiivseid emotsioone, negatiivsed aga võivad põhjustada stressi, ärevust ja depressiooni.
Kas enesekõnet saab muuta?
- Vastus: Jah, enesest rääkimist saab harjutamise ja teadlikkusega muuta. See nõuab pingutust negatiivsete mõtete asendamisel positiivsemate ja konstruktiivsemate mõtetega.
Kuidas mõjutab enesest rääkimine otsuste tegemist?
- Vastus: Eneserääkimine võib mõjutada otsuste tegemist, kujundades uskumusi, motivatsiooni ja enesekindluse taset. Positiivsed mõtted võivad viia läbimõeldumate ja ratsionaalsemate otsusteni.
Kuidas kasutada enesevestlust enesemotivatsiooni tõstmiseks?
- Vastus: Positiivsed ja motiveerivad avaldused enesevestluses võivad stimuleerida aktiivsust, suurendada enesekindlust ja parandada üldist enesemotivatsiooni.
Millised raamatud või ressursid aitavad teil enesevestlust hallata?
- Vastus: Mõned soovitatavad ressursid hõlmavad sisedialoogi: kuidas endaga rääkida ja oma elu muuta (Cheryl Polansky), positiivse mõtlemise jõud (Norman Vincent Peale) ning meditatsiooni ja tähelepanelikkuse praktikad.