Mis on suhtlemine?

Mis on suhtlemine? Suhtlemine on inimestevahelise teabe, mõtete, ideede, emotsioonide ja teadmiste edastamise ja vahetamise protsess. See on peamine inimestevahelise suhtluse ja ühenduse loomise viis, mis võimaldab neil suhelda, teavet jagada, oma mõtteid väljendada ja üksteist mõista.

Suhtlemine on viis, kuidas inimesed saavad ideede edastamiseks mõtestatud sõnumeid edastada. Suhtlemise ajal saab sõnumi edastamiseks kasutada mis tahes tüüpi meediat. Otse kodust tööle on suhtlus kõikjal. Alates laulust, kõnest kuni peanoogutuse või käepigistuseni on kogu päeva jooksul kasutatud erinevaid suhtlusvorme, millest te ei pruugi isegi teadlik olla. Suhtlemine hõlbustab mõtete edasiandmist ja aitab mõista vaatepunktist teine ​​mees. Õppimine peatub ilma suhtlemiseta, sest ilma teksti, pildi, heli või viipekeeleta ei saa kedagi õpetada. Ilma suhtlemiseta ei toimuks ideede ega mõtete vahetust ning ettevõtted ja inimesed ei suudaks ellu jääda.

Suhtlemise elemendid. Mis on suhtlemine?

Suhtlemisprotsessi selgeks mõistmiseks on oluline mõista suhtluse olulisi komponente.

Allpool on kaheksa erinevat suhtluskomponenti.

1. Allikas

Allikas on sõnumi looja. See käivitab sõnumi ja saadab selle saatjale. Kõneallikaks võib pidada inimest, kes kõneleb inimrühmaga. Allikas edastab sõnumit nii verbaalse kui ka mitteverbaalse suhtluse kaudu. Mõnikord võivad olla kaasatud ka kirjalikud ja visuaalsed suhtlusvormid. Allika peamine eesmärk on edastada adressaadile tema mõtteid või ideid.

2. Sõnum. Mis on suhtlemine?

Suhtlemise tegelik kontekst on sõnum. Sõnum on suhtluse formaliseeritud struktuur. Kujutiste rühma võib koos hoida, et edastada lugu, või mitu tähte, mis on ühendatud sõnumi edastamiseks. Nagu eespool selgitatud, ei sõltu sõnumi kavatsus mitte ainult sõnumi sõnadest, vaid ka toonist, hääle modulatsioonist ja viisist, kuidas sõnumid teisele inimesele edastatakse. Erinevat tüüpi suhtluses tulevad mängu erinevad elemendid. Näiteks, hääletoon ja modulatsioon Suulises suhtluses on tähtsus kirjas, grammatika ja kirjavahemärgid. Teisest küljest on mitteverbaalse suhtluse puhul tähendus teie žestidel ja kehakeelel, visuaalse suhtluse puhul aga piltidel, nende seaded ja visuaalne kvaliteet läheb korda.

3. Kanal

Meetodit, mille abil teateid ühest punktist teise edastatakse, nimetatakse kanaliks. Kanalid on vajalikud sõnumi edastamiseks allikast sihtkohta. Kui teadet ei edastata, siis soovitud toimingut ei tehta ja suhtlusprotsess on kehtetu.

4. Saaja. Mis on suhtlemine?

Saaja on see, kes saab sõnumi saatjalt. Vastuvõtjat võib pidada suhtlusprotsessi lõpp-punktiks või side tagasiside protsessi algallikaks. See näeb, tunneb, kuuleb, puudutab või asjakohaselt analüüsib saatja saadetud sõnumit olenevalt suhtluse tüübist. Nii vastuvõtja kui ka saatja peavad olema samadel liinidel, et nad saaksid sõnumist aru, sest kui saatja ja vastuvõtja teineteisest aru ei saa, on kogu suhtluse eesmärk nurjunud. Saatja ja saaja vahel võib olla palju erinevusi ning optimaalse suhtluse jaoks peaksid need erinevused olema võimalikult väikesed.

5. Tagasiside. Mis on suhtlemine?

Kui adressaat on sõnumi kätte saanud, saab saaja sõnumist aru. Ta püüab leida selles tähendust ja mõista seda. Kui ta mõistab, saadab vastuvõtja tagasiside saatjale. Sel ajal saab vastuvõtjast saatja ja saatjast saab vastuvõtja, kuna vastuvõtja edastab saatjale tagasisidet. Tagasiside olemasolu viitab sellele, et suhtlemine on kahepoolne protsess. Sama palju kui saatja soovib sõnumit adressaadile edastada, soovib saaja sõnumit ka saatjale edastada. See tagasiside põhineb sõnumil, mille saatja algselt saatis, ja on omamoodi vastus sellele sõnumile.

6. Keskkond. Mis on suhtlemine?

Atmosfääri, milles me sõnumi vastu võtame, nimetatakse keskkonnaks. Keskkond võib hõlmata, kuid mitte ainult, ümbritsevaid seadmeid, objekte, kliimat ja muid sideprotsessi ajal esinevaid asju. Välist keskkonda, milles leiame end teise inimesega rääkima, võib nimetada ka keskkonnaks. Publikuga täidetud teatrit võib vaadelda ka keskkonnana. Igal keskkonnal võivad välimusele olla oma nõuded. Näiteks peol käies kehtib riietumisstiil, kontoris aga range riietumisstiil. Sellistel juhtudel ei sõltu keskkonnast mitte ainult riietus, vaid ka suhtlemine. Enne suhtlemise alustamist on oluline mõista oma ümbrust.

7. Kontekst

Kontekst on koht, kus suhtlusolukord või stseen toimub. Näiteks toimuvad ärilised arutelud, näiteks esitlused, inimeste rühmas. Seetõttu on sellise arutelu kontekst formaalne. Teisest küljest on suhtlus pereliikmetega tavaliselt juhuslik. Kontekst on see, kuidas inimesed eeldavad, et olete teatud seadetes. Tavaliselt kasutatakse selliste ootuste loomiseks keskkonnamärke.

8. Häired. Mis on suhtlemine?

Häired on teine ​​termin side ajal tekkiva müra kohta. Müra põhiülesanne on blokeerida või takistada suhtlust nii, et kavandatud sõnum on kas poolenisti jõutud või ei jõua üldse adressaadini. Näiteks kui laps nutab kinos filmi vaadates, on teie tähelepanu häiritud. Filmi kavandatud sõnum ei jõua teieni. Kuigi see on näide välisest mürast, on ka sisemist müra, mis on meie sees.

Mõtteid, millega te töötate, nimetatakse psühholoogiliseks müraks. Need mõtted katkestavad teie töö sagedamini, kui võite arvata. Kui poleks neid psühholoogilisi sekkumisi, oleksime kõik vähemalt kümme korda produktiivsemad kui praegu. Teist tüüpi müra on see, kui sõnum edastatakse teile selgelt, kuid teie mõistus tõlgendab seda erinevalt. Näiteks on kutsekaardil kirjas "Ainult must lips". Kui ta kannaks peol „ainult” musta lipsu, tuvastataks inimeses märkimisväärne sekkumine.

Suhtlemise tüübid

Allpool on toodud erinevad suhtlustüübid, mida meie ümber täheldatakse:

1. Suuline suhtlus. Mis on suhtlemine?

Nagu nimigi ütleb, on verbaalne suhtlus koht, kus te räägite. See on kõigi muude tüüpide seas kõige laialdasemalt kasutatav suhtlusviis. Seda kasutatakse näost näkku suhtlemisel, telefonis, videokõne ajal ja peaaegu kõikjal. Tummikute jaoks kasutatakse viipekeelt verbaalse suhtluse vahendina. Erinevate inimestega vesteldes on soovitatav kasutada erinevaid häälemodulatsioone. Näiteks häälmodulatsioonil pole tähtsust, kui räägite sõpradega, küll aga, kui räägite oma ülemuse või töökaaslastega. Teie verbaalse suhtluse toon, teie hääle kõrgus, kasutatavad sõnad – see kõik on oluline. Lisaks muutuvad kõik need verbaalse suhtluse elemendid koos inimesega.

Näiteks on teie vestluse toon, toon ja toon teie emaga teistsugune kui teie kliendiga. Suulises suhtluses on oluline see, mida sa ütled, kuid sama oluline on see, kuidas sa seda ütled. Ning tooni ja helikõrguse näited sarnaneksid lausega Hei, mida sa siin teed? Seda lauset saab öelda ja mõelda 6 erineval viisil, olenevalt sellest, kuhu rõhk asetatakse. Proovige hääldada lauset, rõhutades erinevaid sõnu. Verbaalne suhtlus on oluline ka äris, kus tuleb kirjutada e-kirju ja edastada sõnum oma kliendile, disaini, reklaami, turunduse strateegia ja muud äritegevuse olulised aspektid.

2. Mitteverbaalne suhtlus. Mis on suhtlemine?

Nagu nimigi ütleb, on seda tüüpi suhtlus peamiselt seotud kehakeelega. Mitteverbaalset suhtlust kasutatakse sellise teabe edastamiseks, mida ei saa verbaalse suhtluse kaudu edasi anda. =

Seda tüüpi suhtlus on hindamatu väärtusega, kui peate lühikese aja jooksul saatma palju sõnumeid ilma sõnu kasutamata. Mõnikord võib mitteverbaalne suhtlus olla tahtmatu. Näiteks kulmu kortsutamine tüütu töökaaslasega vesteldes, isegi kui üritad viisakalt rääkida. Mitteverbaalse suhtluse muud aspektid on žestid ja kehakeel. Käepigistus jätab inimesest esmamulje tõenäolisemalt kui miski muu või keegi võib inimese kõnnakust või kehahoiakust palju öelda. Istuv inimene kasutab käeliigutusi ja näoilmed võivad määrata mitte ainult verbaalset suhtlust. Mõned teadlased on jõudnud järeldusele, et suhtlemine toimub pigem mitteverbaalsete kui verbaalsete vahendite kaudu. Nii et umbes 70% sellest, mida soovite öelda, ei tule teie suust välja, kuid teie mitteverbaalne suhtlus peegeldab seda.

3. Kirjalik suhtlus

Kui kirjutate sõnu, mis edastavad teisele inimesele sõnumi, nimetatakse seda kirjalikuks suhtluseks. Sõnumite kirjutamiseks kasutatakse erinevaid tähestikke, numbreid ja sümboleid. Kirjutamine on tänapäevase suhtluse kõigis aspektides olemas. On blogisid, kirju, reklaame, audiovisuaalset teavet, mis kõik nõuavad kirjaliku suhtluse või kirjade kasutamist. Kirjalikku suhtlust kasutatakse avalikes rakendustes, näiteks liiklusteabe kirjutamisel. Mis on suhtlemine?

Kirjaoskamatute inimeste jaoks kasutatakse teabe edastamiseks piltide ja sõnade kombinatsiooni. Ettevõtlusest lähtudes kasutab organisatsioon ühist keelt. Kuna enamik ettevõtteid on muutunud rahvusvahelisteks korporatsioonideks või kavatsevad selliseks saada, on nende eelistatud keel inglise keel, kuna kontorites ja filiaalides üle maailma on lihtne suhelda.

4. Visuaalne kommunikatsioon

Nagu nimigi ütleb, toimub visuaalne suhtlus peamiselt piltide, fotode, videote ja muude vormidena. Mõnikord võidakse teabe paremaks edastamiseks kasutada koos piltidega teksti ja mõnikord võib teksti puududa. Visuaalset suhtlust peetakse aga teistest vormidest kasulikumaks, sest pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Muudel juhtudel kasutatakse visuaalseid abivahendeid koos tekstiteabega konkreetse teema arutamiseks või esitamiseks. Mõlemal koos on ostjale suur mõju. Enamus sotsiaalsed võrgustikud, nagu Instagram, YouTube, sõltuvad peamiselt visuaalsetest efektidest. Siiski ei saa piisavalt rõhutada, et enne mis tahes suhtlusmeetodi kasuks otsustamist peaksite alati oma publikuga arvestama.

Näiteks visuaalide kasutamine metroorongis poleks hea mõte, sest helil oleks seal suurem mõju. Mobiilirakenduses oleks seevastu parem kasutada visuaalset suhtlust. Mis on suhtlemine?

Väljund

Seetõttu on suhtlemine meie eksistentsi oluline aspekt. Sobiva suhtluse kasutamine sobivates seadetes on oluline tõhus suhtlemine. Seda on võimalik saavutada, pidades silmas erinevaid suhtluselemente.

Trükikoda АЗБУКА«