DAGMAR (Defining Advertising Goals for Measured Advertising Results) mudel on Russell Colley poolt välja töötatud mudel reklaamikampaaniate tulemuste määratlemiseks ja mõõtmiseks. Seda tutvustati 1961. aastal ning seda on laialdaselt kasutatud turunduse ja reklaami valdkonnas.

Selle asemel, et anda keeruline selgitus, annan ma lihtsa. Russell Colley märkis, et kuigi inimesed investeerisid reklaami, pidid nad investeerima palju aega muud tüüpi turundustegevustesse, et reklaamilt tulu saada. Põhjus on selles, et reklaamide ROI oli teadmata.

Sellest tulenevalt pakkus Russell välja kaks peamist võimalust maksimumi saavutamiseks investeeringutasuvus ainult reklaami kaudu. Seetõttu võiks ettevõte, kes mõtles 10 erinevale võimalusele oma tooteid turundada, kontrollida investeeringutasuvus kui tal oli vaja uurida, kui tõhus on tema reklaam.

Mudel DAGMAR

Kaks peamist asja, millel DAGMAR mudel seisis, olid

  1. Suhtlusülesande koostamine eesmärkide saavutamiseks
  2. Suhtlemisülesannete eesmärgi määratlemine, et tulemusi oleks võimalik mõõta.

A) DAGMAR-i lähenemisviisiga seotud suhtlusprobleemid.

Turundusülesanne on kombinatsioon reklaamitegevusest, brändingutegevusest ja võimalusel ka klienditeenindustegevusest. Turunduse töö on terviklik ja seetõttu tuleb vaadata kogu organisatsiooni. Reklaamitöö on individuaalsem ja seetõttu ei arvestata organisatsiooniga.

Mõõtmaks, et reklaamile määratud ülesannet mõõdetakse hiljem ainult sellega vaatenurgad reklaam, Russell Colley töötas välja suhtlusülesanded. Ettevõtte ja tarbija vahelist suhtlust hõlmava suhtlusülesande loomine oli ainuüksi reklaamiosakonna ülesanne.

Kommunikatsiooniülesannete eesmärk DAGMARis oli järgmine.

  1. Teadlikkus . Suhtlemise eesmärk on muuta tarbija brändist või tootest teadlikuks.
  2. Mõistmine . Need ülesanded aitasid tarbijal mõista ka toote omadusi ja omadusi, samuti seda, mida toode tarbija jaoks teeb.
  3. Süüdimõistmine - suhtlusülesanne veenis klienti, et see toode on talle mõeldud.
  4. mõju . Lõpuks tuli pärast süüdimõistmist klienti julgustada tegutsema.

Märkate, et ülaltoodud ACCA mudel on sarnane AIDAS müügimudeliga. Seda seetõttu, et AIDAS-t kasutatakse müügitehnikate tõhususe mõõtmiseks. Samamoodi kasutatakse ACCA mudelit, et mõista reklaami tõhusust ja kommunikatsiooniülesandeid, mida reklaam täidab.

Kuid DAGMAR-i mudelis ei piirdu probleem ainult suhtlusülesande loomisega. Sest selle ülesande loomine on väga keeruline, kui reklaamieesmärgid pole teada. Kui te ei tea, MIKS te kliendiga suhtlete, siis kuidas te suhtlete? Seega sisaldas DAGMAR ka suhtluseesmärkide määratlemist.

B) Eesmärkide seadmine. Mudel DAGMAR.

DAGMARI tähtsuselt teine ​​ülesanne oli määrata kindlaks loodavad reklaamieesmärgid ehk kommunikatsioonieesmärgid. Kui olete oma eesmärgid määratlenud, muutub reklaamitulemuste mõõtmine suhteliselt lihtsamaks.

Selle käiguga andis Russell Colley ka reklaamiosakonnale rohkem kohustusi. Nad ei vastuta mitte ainult tehtud reklaamide eest, vaid ka selle eest, kui hästi nad mõistsid reklaami eesmärki ja kuidas nad need eesmärgid oma suhtluseesmärkidesse kaasasid.

Tänapäeval teame, et reklaami kasutatakse toote tutvustamiseks, loomiseks brändi väärtused, müügiedenduseks või lihtsalt vana kaubamärgi tagasikutsumiseks. Kuid see kõik on mõeldud reklaami eesmärgil ja moodustab DAGMARI 2. osa.

Reklaami eesmärgid DAGMARis on järgmised:

  • Konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid .

Eesmärgid peaksid olema täpne avaldus selle kohta, mida reklaamija soovib suhtlusega saavutada. Kas ta soovib tugevdada brändi kuvandit, maksimeerida brändi kohalolekut, siseneda uutele turgudele või suurendada kogu müüki?

  • Määratlege oma sihtrühm .

Enne suhtlemisülesandega alustamist peate olema võimalikult täpne määrata sihtrühma. Kas olete suunatud noortele, täiskasvanutele, pensionäridele? Sihtrühma määratlemiseks saab kasutada mis tahes erinevaid segmenteerimise vorme.

  • Otsitud muutuse aste.

Millist kliendi taju, suhtumise või teadlikkuse taset soovite muuta? Kui klient teab mõnda toodet, kas soovite, et tema negatiivne suhtumine muutuks positiivseks? Või kui turg on täiesti ebateadlik, kas soovite, et kogu turg teaks või ainult sihtrühm ise oleks sellest osaliselt teadlik? Need muutuste astmed, mis on suhtlusülesande eesmärk, tuleb eelnevalt kindlaks määrata.

  • Ajaperiood .

Suhtlemisülesannete eesmärkide saavutamiseks, kui palju aega olete nõus pühendama. Kui arvate, et kuu ajaga võib toode tekitada tuntust kogu turul, siis eksite väga. Seetõttu püüavad suured reklaamijad toote tutvustada 3 kuu jooksul ning seejärel järgmise 3 kuu jooksul rääkida selle omadustest ja eelistest, et suurendada brändi tuntust ja aktsepteerimist. Määratud ajavahemik tagab parema mõõdetavuse.

Niisiis, nagu eespool näete, hõlmas DAGMAR-mudel suhtlusülesande eesmärgi määratlemist ja seejärel suhtlusülesannete loomist, mis olid ise mõõdetavad.

DAGMAR mudelit kasutavad paljud reklaamiplaneerijad reklaami- ja turundusplaanide koostamiseks. Seda lähenemist kasutatakse ka seadmiseks eesmärgid reklaam ja tulemuste mõõtmine plaaniga. Russell Coley töö viis reklaamimaailma paranemiseni, sest need kommunikatsiooniülesanded ei olnud seotud ainult müügiga, vaid ainuüksi reklaami kaudu saavutati erinevaid organisatsioonilisi eesmärke.

Reklaami ajalugu: määratlus ja täielik kronoloogia

BCG maatriks - mudeli analüüs, selgitus

Millenniumlased tööjõus: kes nad on ja kuidas neid meelitada?

ABC

KKK. Mudel DAGMAR.

  1. Mis on DAGMAR mudel?

    • DAGMAR-mudel on struktureeritud lähenemine reklaami efektiivsuse planeerimisele ja mõõtmisele. Ta pakub välja neli etappi: teadlikkus, arusaamine, veendumus ja tegevus.

  2. Millised on DAGMAR-mudeli peamised sammud?

    • DAGMAR-i etapid hõlmavad järgmist:
      • Teadlikkus: Tarbijate eksistentsi teadlikkuse loomine toode või kaubamärk.
      • Arusaamine: Teabe edastamine, et tarbijad mõistaksid, mis toode on ja millist kasu see pakub.
      • Süüdimõistmine: Toote kohta positiivse arvamuse kujundamine ja tarbijate veenmine selle väärtuses.
      • Tegevus: Tarbijate julgustamine konkreetseid toiminguid tegema, näiteks toote ostma.

  3. Milliseid mõõdikuid kasutatakse DAGMAR-mudeli edukuse mõõtmiseks?

    • Mõõdikud võivad hõlmata teadlikkuse, mõistmise, uskumuste ja tegutsemise taset, aga ka spetsiifilisi näitajaid, nagu müügimaht ja turuosa.

  4. Kuidas valida DAGMAR mudeli abil reklaamikampaania eesmärke?

    • Eesmärgid valitakse igas etapis soovitud efekti alusel: teadlikkuse suurendamine, mõistmise suurendamine, veenmise suurendamine ja tegevuse stimuleerimine.

  5. Milliseid eeliseid DAGMAR mudel pakub?

    • DAGMAR-mudel pakub struktureeritud lähenemist reklaamikampaaniate väljatöötamisele ja annab ka selged kriteeriumid efektiivsuse mõõtmiseks, muutes tulemuste hindamise lihtsamaks.

  6. Millised on DAGMAR-mudeli piirangud?

    • Mõned kriitikud juhivad tähelepanu DAGMAR-mudeli piirangutele, nagu selle keskendumine kaubamärkidele, rõhuasetus kognitiivsetele aspektidele ja tarbijate emotsionaalsete reaktsioonide puudumine.

DAGMAR-mudel jääb turundajate ja reklaamijate jaoks oluliseks tööriistaks, pakkudes struktureeritud ja mõõdetavat lähenemist reklaamieesmärkide saavutamiseks ja mõõtmiseks.