Organisatsiooniline suhtlus. Mis see on ? Ja miks see oluline on

Organisatsiooniline kommunikatsioon on iga organisatsiooni lahutamatu osa ja sellel on oluline roll eduka ettevõtte loomisel. Suhtlemine organisatsioonis mõjutab inimeste käitumist organisatsioonis. Suhtlemine organisatsioonis on oluline juhtimiskomponent, sest juhtkonna roll on teha plaane ja anda juhiseid.

Organisatsioonis töötavad inimesed, olgu selleks siis juhid või eesliinitöötajad, peavad teadma, kuidas käituda, et luua organisatsioonis parim töökeskkond.

Suhtlemine organisatsioonis mõjutab ka inimeste käitumist organisatsioonis. Inimeste käitumine organisatsioonis mõjutab seda, kuidas inimesed üksteist organisatsiooni eesmärke saavutama motiveerivad. Organisatsiooniline suhtlus mängib olulist rolli selles, kuidas inimesed koosolekutel üksteisega suhtlevad.

Mis on müügimarginaal? ja kuidas seda arvutada

Teisest küljest toob ebatõhus organisatsioonikommunikatsioon kaasa arusaamatuse, koordinatsiooni puudumise ja ebakompetentsuse organisatsioonis. Seetõttu on plaanide tõhusaks elluviimiseks ja organisatsiooni edule kaasaaitamiseks oluline organisatsioonis tõhus suhtlus.

Efektiivne suhtlus on organisatsioonis nii oluline, et tänapäeval peavad isegi värbajad suhtlemisoskusi üheks põhioskuseks nende inimeste jaoks, keda nad soovivad palgata. Töökuulutused sisaldavad sageli fraase nagu ärisuhtlus, ettevõtte suhtlus või organisatsioonilised suhtlemisoskused.

Konfidentsiaalne leping. Mis see on ?

Tüübid. Organisatsiooniline suhtlus.

Suhtlemine on iga organisatsiooni lahutamatu osa. Ükski organisatsioon ei saa ellu jääda ilma organisatsioonis töötavate inimeste vahelise korraliku suhtluseta.

Organisatsioonilist suhtlust on neli erinevat tüüpi. Mõned organisatsioonid järgivad rangelt ühte tüüpi suhtlust, samas kui mõned organisatsioonid kasutavad seda tüüpi suhtlust kombineeritult.

Õppigem esmalt tundma erinevaid organisatsioonis toimuvaid suhtlustüüpe, et saada teada nende mõjust organisatsioonile.

9 organisatsioonistruktuuri tüüpi, mida iga ettevõte peaks kaaluma

1. Ametlik suhtlus. Organisatsiooniline suhtlus.

Ametlik suhtlus on üks levinumaid suhtlusliike, mis enamikus organisatsioonides toimub. Ametlik suhtlus toimub etteantud suhtluskanalite kaudu.

Neid suhtluskanaleid kasutatakse juhtkond ja töötajadorganisatsioonis töötavad inimesed omavahel suhtlema. Ametlik suhtlus toimub enamasti hierarhilise organisatsioonilise struktuuriga organisatsioonides.

Sellistes organisatsioonides ei saa tavaline töötaja tippjuhtkonnaga otse suhelda. Nendevaheline suhtlus toimub keskastme juhtkonna kaudu.

2. Mitteametlik suhtlemine

Seda tüüpi suhtlus on ametliku suhtluse vastand. Mitteametlik suhtlus ei toimu ametlike kanalite kaudu. Organisatsioonid, mis kasutavad üksteisega suhtlemiseks mitteametlikku suhtlust, ei järgi etteantud suhtluskanaleid.

See tähendab, et organisatsiooni juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlus võib toimuda mitme suhtluskanali kaudu.

Erinevalt formaalsest suhtlusest, kus suhtlus toimub korralike kanalite ja vahendajate kaudu tippjuhtide ja otseste töötajate vahel, võib mitteametlik suhtlus toimuda otse tippjuhtkonna ja otseste töötajate vahel.

Veelgi enam, mitteametlikku suhtlust kasutavatel organisatsioonidel puudub õigesti määratletud hierarhiline struktuur. Kõiki sellistes organisatsioonides töötavaid töötajaid käsitletakse samal tasemel.

Linkide usaldus ja psühholoogia selle taga, miks inimesed linkidel klõpsavad

3. Vertikaalne suhtlus. Organisatsiooniline suhtlus.

Ametliku suhtluse võib jagada kahte kategooriasse, nagu vertikaalne suhtlus ja horisontaalne suhtlus. Vertikaalne suhtlus on suhtlusviis juhtide ja nende alluvate vahel.
Vertikaalset suhtlust saab veelgi killustada ülespoole suunatud vertikaalseks ja allapoole suunatud vertikaalseks suhtluseks. Ülespoole suunatud vertikaalses suhtluses toimub suhtlus juhtidelt oma alluvatele.
Vahepeal toimub vertikaalne suhtlus alluvatelt ülemustega.

4. Horisontaalne suhtlus

Teine suhtlusviis organisatsioonis on horisontaalne suhtlus. See on suhtlusviis samal tasemel töötavate inimeste vahel.

Horisontaalset suhtlust peetakse formaalseks suhtluseks samal tasemel töötavate inimeste vahel teabe vahetamiseks.

Tähtsus. Organisatsiooniline suhtlus.

1. Organisatsiooni kommunikatsiooni esmatähtis on hoida organisatsioonis töötavaid töötajaid kursis. Töötajad edastasid eesmärgid, mida neilt oodatakse, ja meetodid, mida nende eesmärkide saavutamiseks kasutati. Neile ei räägita ainult meetoditest, vaid antakse ka tagasisidet, et neid parandada tööd. Organisatsiooniline suhtlus aitab selgitada töötajate kahtlusi või arusaamatusi.
2. Suhtlemine organisatsioonis täidab teabeallika rolli. Teave edastatakse töötajad läbi side. See teave aitab töötajatel teha olulisi otsuseid, sest selle teabe omamine annab neile teatud ülesande täitmiseks alternatiivse tegutsemisviisi.
3. Suhtlemine on suhtlemiseks hädavajalik. Suhtlemise kaudu suhtlevad organisatsioonis töötavad töötajad omavahel. Sotsialiseerumine on vajalik ka tugevate sidemete loomiseks töötajate vahel, mis on organisatsiooni kasvuks hädavajalik. Organisatsiooniline suhtlus.
4. Tervislik suhtlemine organisatsioonis aitab kujundada organisatsioonis töötavate inimeste suhtumist. Hästi informeeritud töötaja suhtub positiivselt võrreldes väheminformeeritud töötajaga.
5. Kirjalik ja ametlik suhtlus organisatsioonis on tõhusam võrreldes muud tüüpi organisatsioonilise suhtlusega. Seetõttu kulutavad paljud organisatsioonid raha ettevõtte ajakirjade ja ajakirjade väljaandmisele, et jagada organisatsiooni töötajatega iga-aastast olulist teavet.
6. Organisatsiooniline kommunikatsioon mängib kontrolliprotsessis üliolulist rolli, sest juhtide roll on alluvaid juhendada ja neilt tagasisidet saada. Tõhus organisatsiooniline suhtlus muudab need ülesanded paremaks. Alluvad saavad oma ülesandeid tõhusalt täita, kui nendega hästi suhelda, ja samuti suudavad nad oma juhtide kahtlused kõrvaldada, kui nende töös on probleeme.

Organisatsiooni kommunikatsiooni probleemid

Kuigi organisatsiooniline kommunikatsioon on iga organisatsiooni lahutamatu osa, on tõhusa kommunikatsiooniplaani koostamisel organisatsioonil siiski palju väljakutseid.

Organisatsiooni kommunikatsioon ei saa kunagi olla tõhus ja tõhus, kui organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud probleeme ei käsitleta. Allpool on loetletud organisatsiooni kommunikatsiooniprobleemid, millest peate teadma enne organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamist.

1. Plaani asjakohasus. Organisatsiooniline suhtlus.

Esimene ja peamine väljakutse, millega kommunikatsiooniplaani loomisel kokku puutute, on selle asjakohasus. Suhtlusplaani koostamine, mis on organisatsioonis kõigile asjakohane, on keeruline. Erinevad osakonnad ja nende osakondade erinevad funktsioonid nõuavad erinevaid lahendusi võimalikele suhtlusprobleemidele.

Näiteks müügiosakonnas töötab enamik müüjaid virtuaalselt ja külastab kontorit harva. Kohtumised müügijuhiga toimuvad ka videokõnede või telefonikõnede kaudu.

Meeskonnad organisatsioonis, kellele meeldib iseseisvalt töötada ja kes ei soovi regulaarselt kohtuda. Seetõttu on organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamine, mis on asjakohane kõigile organisatsioonis töötavatele inimestele, keeruline ülesanne.

2. Organisatsiooni suurus

Järgmine väljakutse, millega võite organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamisel kokku puutuda, on selle suurus. Eriti suurtes organisatsioonides on raske luua tõhusat suhtlusplaani. Sest suurtes organisatsioonides on mitu osakonda ja allosakonda.

Nendes osakondades töötab sadu töötajaid. Osa töötajaid töötab kontoriruumides, osa aga praktiliselt kontoriruumidest eemal.
Sellistel juhtudel muutub kommunikatsiooniplaani koostamine üsna keeruliseks, et kõigi organisatsioonis töötavate töötajate vahel oleks võimalik luua tõhus suhtlus.

3. Vastutus. Organisatsiooniline suhtlus.

Vastutus on üks olulisemaid küsimusi, mida suhtlusplaani koostamisel arvestada. Kuidas tagada vastutus? Kuidas saate tagada, et sõnumit või teavet edastamise ajal ei moonutata?

Milliseid meetmeid peaksite tegema, kui teie andmed muutuvad? Ja kuidas vea allikat jälgida? Kõik need küsimused vajavad vastuseid. Ilma tõhusa organisatsioonilise kommunikatsiooniplaanita on vastutust raske säilitada.

4. Ausus. Organisatsiooniline suhtlus.

Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, on organisatsiooni kommunikatsiooni küsimus teabe terviklikkus. Selle probleemiga seisavad silmitsi organisatsioonid, kes valivad organisatsioonilise suhtluse mitteametlikud meetodid. Mitteametlikus keskkonnas on andmetega seotud rikkumiste tõenäosus suur.

Seetõttu on suur väljakutse tagada teabe terviklikkus selle edastamisel kogu organisatsioonis.

Tõhusa organisatsioonilise suhtluse mõju

Tõhus suhtlus avaldab positiivset mõju nii organisatsioonile kui ka selles töötavatele inimestele. Uurime nende streikide kohta ükshaaval.

1. Tõhus suhtlus aitab vähendada arusaamatusi töötajate, klientide ja äripartnerite vahel. Sellest tulenevalt on ka kohtuasjade ja kaebuste arv viidud miinimumini.
2. Tõhus suhtlus organisatsioonis tõstab organisatsioonis töötavate töötajate enesekindlust ja moraali. Töötajad tunnevad end rohkem rahulolevana organisatsioonis, kus nad on hästi informeeritud. Organisatsiooniline suhtlus.
3. Tõhus suhtlus parandab organisatsioonis toimuvaid protseduure ja protsesse, mille tulemuseks on nii organisatsiooni efektiivsuse tõus kui ka tootmiskulude vähenemine.
4. Suurepärane ja selge suhtlus organisatsioonis aitab töötajatel mõista organisatsiooni põhimõtteid, reegleid ja eeskirju. See aitab neil saada ettevõttele lojaalseks.
5. Korralik suhtlus organisatsioonis aitab luua tervislikke sidemeid töötajate ja juhtkonna vahel. Töötajad usaldavad oma juhtkonda ja usaldavad nende eest tehtud otsuseid. Peamine eelis See stsenaarium seisneb selles, et organisatsioon jääb ametiühinguvabaks ja inimesed teavitavad oma probleeme ja nõudmisi ning otsivad streigi asemel mõlemale poolele kasulikku lahendust.
6. Töötajad ei karda oma arvamust ja ideid avaldada. See on organisatsioonile kasulik, kuna aitab organisatsioonil kasvada.
7. Planeeritud organisatsiooniline suhtlus on kasulik tootmisplaanide elluviimisel.

Organisatsiooni ebatõhusa kommunikatsiooni tagajärjed

1. Ebaefektiivne suhtlus põhjustab töötajate ja juhtkonna vahel kaklusi ebatõhusast suhtlusest tingitud arusaamatuste tõttu.
2. Ebaefektiivne suhtlus organisatsioonis põhjustab osakondadesiseseid ebakõlasid. Ebajärjekindlus põhjustab töötajate vahel kibedaid vaidlusi, ressursside raiskamist ja kõrgeid tootmiskulusid.
3. Kui organisatsioonis on ebatõhus suhtlus, on raske rahuldada vajadusi ja klientide ootusi. Müügiosakond ei tea seda Turundusosakond lubas kliente.
4. Ebatõhus suhtlus võib põhjustada ka kõrge personali voolavus. Töötajad tunnevad rahulolematust ja pettumust, kui nendega ei suhelda korralikult.

Kuidas koostada tõhusat kommunikatsioonistrateegiat?

Tõhusa kommunikatsioonistrateegia saab üles ehitada ainult selliste oluliste teguritega nagu organisatsiooni struktuur, eesmärgid ja eesmärgid ning organisatsiooni väärtused. Allpool on toodud juhised, mida saate tõhusa suhtlusstrateegia koostamiseks järgida.

1. samm: analüüsige organisatsiooni suurust. Organisatsiooniline suhtlus.

Organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamisel on oluline arvestada organisatsiooni suurust. Suures organisatsioonis, kus on mitu osakonda, on vajalik ametlik ja hästi planeeritud suhtlusplaan, et kõik töötajad töötaksid kõigis osakondades.

Mitteametlik suhtlus sellistes organisatsioonides võib osutuda ebaefektiivseks ja tekitada organisatsioonis töötavates töötajates erinevaid arusaamatusi.

 3. samm: küsige oma töötajatelt ideid

Mõnikord võib töötajate ideede ja arvamuste arvestamine aidata teil luua tõhusa suhtlusplaani. Nad mõistavad paremini olemasoleva kommunikatsiooniplaani puudujääke ja seda, mida saab teha nende puuduste parandamiseks.

4. samm. Saa inspiratsiooni sarnase organisatsiooni kogemusest. Organisatsiooniline suhtlus.

Saate vaadata sarnase suurusega organisatsioonide kommunikatsiooniplaani ja rääkida nende juhtidega, et neilt abi küsida. Saate muuta teiste organisatsioonide kasutatavat suhtlusplaani vastavalt oma organisatsiooni vajadustele.

5. samm: saate töötajatelt ja juhtidelt tagasisidet

Lõpuks on juhid ja töötajad need, kes kasutavad suhtlusmeetodeid päevast päeva. Nii oskavad nad ära tunda kommunikatsiooniplaani puudujääke ja teha ettepanekuid selle parandamiseks.

Kuidas tõhusa organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamise ajal lahendada organisatsiooni kommunikatsiooniprobleeme?

Tõhusa kommunikatsiooniplaani väljatöötamisel ei saa tähelepanuta jätta organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud väljakutseid.

Neid probleeme saab aga lahendada, kui võtta organisatsiooni tervikliku kommunikatsiooniplaani koostamisel arvesse järgmisi tavasid.

1. Planeerige koosolekuid sageli. Organisatsiooniline suhtlus.

Kahe või enama osakonna töötajate arusaamatus või suhtluse puudumine on üks levinumaid probleeme, millega enamik organisatsioone silmitsi seisab.

Nad võivad töötada sama projekti kallal, kuid pole suhtluse puudumise tõttu üksteise tehtud tööst teadlikud. Selle probleemi kõrvaldamiseks peab juhtkond tagama, et töötajatel oleks piisavalt võimalusi omavahel maha istuda ja rääkida.

Näiteks saate korraldada küsimuste ja vastuste seansse, lõuna- ja õppimiskoosolekuid või lisada oma suhtlusplaani osakondadeülese kanalifunktsiooni.

2. Hinnake regulaarselt organisatsiooni praegust suhtlust.

Oma praeguse organisatsiooni kommunikatsiooniplaani hindamine aitab tuvastada selle puudujääke. Täpsema hinnangu saamiseks leiate vastused järgmistele küsimustele:

Kui sageli jätavad töötajad tähtaegadest mööda?

Kas töötajad kasutavad tõhusaks suhtlemiseks kaasaegset tehnoloogiat?

Sellistele küsimustele vastamine aitab teil saada teadlikuks praeguse suhtlusplaani probleemidest. Tegelege nende probleemidega, et luua oma organisatsiooni jaoks tõhus suhtlusplaan.

3. Lülitage sisse digitaalsed tööriistad. Organisatsiooniline suhtlus.

Tehnoloogial on lahendused igale probleemile. Seetõttu peaksite organisatsioonis tõhusa suhtluse loomiseks pöörama suurt tähelepanu ka uusimate tehnoloogiate kasutamisele.

Tänapäeval peab enamik noori isiklikke kohtumisi tühjaks ajaraiskamine. Nad usuvad, et tehnika abil tehtav töö ei eelda inimese füüsilist kohalolekut.

Seega saate uusimat tehnoloogiat kasutades olla ühenduses nii virtuaalselt kui ka osakondade vahel töötavate töötajatega.

4. Kasuta erinevaid suhtlusstiile. Organisatsiooniline suhtlus.

Lõpuks ei sobi ühe standardse suhtlusmeetodi kasutamine kõigile organisatsioonis töötavatele inimestele. Erinevad inimesed tarbivad teavet erinevalt.

Mõned inimesed saavad silmast silma kohtumiste ajal hästi töötada, samas kui mõned inimesed soovivad saada värskendusi võrgus. Organisatsioonis tõhusa suhtluse loomiseks tuleb kasutada erinevaid suhtlemisviise. Inimestele tuleb anda võimalikult palju valikuvõimalusi.

Väljund

Tõhus organisatsiooniline suhtlus on organisatsiooni vundament. Ilma korraliku suhtluseta ei suuda ükski organisatsioon ellu jääda. Organisatsiooni tõhusa kommunikatsiooniplaani loomine eeldab organisatsiooni struktuuri, suuruse, eesmärkide ja väärtuste sügavamat mõistmist.

Organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamine pole aga lihtne ülesanne. Sellega kaasneb palju väljakutseid, millega tuleb organisatsiooni kommunikatsiooniplaani koostamisel arvestada ja nendega tegeleda.

Tõhus suhtlus mängib olulist rolli, aidates organisatsioonil suurendada kasumit ja minimeerida tootmiskulusid, samas kui ebatõhus suhtlus võib tekitada töötajates arusaamatusi.

 

АЗБУКА

 

Korduma kippuvad küsimused (KKK). Organisatsiooniline suhtlus.

1. Mis on organisatsiooniline kommunikatsioon?

   • Vastus. Organisatsiooniline kommunikatsioon on organisatsioonisisese teabe, ideede ja arvamuste edastamise protsess selle liikmete vahel, samuti välissuhtlus partnerite ja klientidega.

2. Miks on organisatsiooniline kommunikatsioon ettevõtte jaoks oluline?

   • Vastus. Tõhus organisatsiooniline suhtlus soodustab ülesannete ja eesmärkide paremat mõistmist, tõstab töö efektiivsust, tugevdab meeskonnasuhteid ja aitab lahendada probleeme.

3. Millised on organisatsiooni kommunikatsiooni peamised elemendid?

   • Vastus.  Organisatsiooni kommunikatsiooni elementideks on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, tehnoloogia kasutamine, formaalsed ja mitteformaalsed suhtluskanalid.

4. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus organisatsioonikeskkonna kontekstis?

   • Vastus . Verbaalne suhtlus on teabevahetus sõnade abil, mitteverbaalne suhtlus hõlmab aga žeste, näoilmeid, kehakeelt ja muid mittekeelelisi elemente.

5. Kuidas korraldada organisatsioonisiseselt tõhusaid koosolekuid ja kohtumisi?

   • Vastus .  Planeerige kohtumised ette, seadke selged eesmärgid, kutsuge ainult vajalikke osalejaid, tagage aktiivne osalemine, jälgige aega, dokumenteerige tulemused.

6. Kuidas tagada organisatsiooni kommunikatsiooni läbipaistvus?

   • Vastus . Levitage teavet õigeaegselt, arutage avalikult muutusi ja otsuseid, looge juurdepääsetavad tagasisidekanalid ja looge selged suhtlusstruktuurid.

7. Kuidas ületada takistusi organisatsioonilises suhtluses?

   • Vastus . Kuulake aktiivselt, kasutage erinevaid suhtluskanaleid, julgustage osakondadevahelist koostööd, lahendage konflikte ja juhendage töötajaid tõhusad oskused side.

8. Kuidas korraldada töötajatele sisekommunikatsiooni kampaaniaid?

   • Vastus .  Looge huvitavat sisu, kasutage sisekommunikatsiooni tööriistu (intranet, meilid), viia läbi seminare ja koolitusi, julgustada tagasisidet.

9. Kuidas lahendada organisatsiooni kommunikatsiooniga seotud konflikte?

   • Vastus . Tehke kindlaks konflikti allikad, pidage avatud arutelusid, edendage vastastikust mõistmist, pakkuge konstruktiivseid lahendusi ja julgustage tagasisidet.

10. Kuidas rakendada tõhusaid kommunikatsioonistrateegiaid erineva suurusega organisatsioonides?

    • Vastus .  Viige läbi vajaduste analüüs, määratlege eesmärgid, rakendage erinevaid suhtlusvahendeid, koolitage personali ja hinnake strateegiate tõhusust.